Tunnustatud droonipiltnik Kaupo Kalda muljetab DJI Inspire 1 ja selle profikaamera Zenmuse X5 teemal


Tunnustatud droonipiltnik Kaupo Kalda muljetab DJI Inspire 1 ja selle profikaamera Zenmuse X5 teemal
Foto: Digitest.ee

Kui ma ligi 2 aastat tagasi oma esimese fotodrooni peale mõtlema hakkasin, olime praegu sellele mõeldes justkui eelmises sajandis.

“Tol ajal” hakkasid tekkima esimesed kaamerastabilisaatoriga (gimbal) laiatarbedroonid, mille pildikvaliteet korraliku järeltöötlusega oli juba täitsa hea, aga siiski kogu asi natuke “nutitelefoni” tasemel, kirjutab Kaupo Kalda saidil Digitark.ee.

Tänaseks oleme jõudnud spetsiaalselt droonidele arendatud vahetatavate objektiividega kaamerani Zenmuse X5, mis edastab siledat 4K videot ning suurepärase dünaamikaga fotosid.

Tagasi alguse juurde

Olen fotograafiaga rohkem või vähem kokku puutunud viimased 35 aastat ja alates 2005, kui algas digirevolutsioon, tõsisemalt, eelkõige loodus- ja maastikufotograafina.

Lisades siia ligi 20-aastase kogemuse disainimaailmast – pidades digiagentuuri OKIA – on kokku tekkinud teatud arusaam esteetikast ning kasutuskogemusest.

Mõlemad suunad, nii disain kui ka fotograafia, täiendavad üksteist suurepäraselt. Võiks öelda, et lausa möödapääsmatult.

Siiski mingi hetk fototeema ammendas end minu jaoks ja näen seda ka paljude sõprade pealt, kellel tuhin üle läinud. Tõsi, pildistan ka täna nn tavalise kaameraga, milleks täiskaader Canon 6D, aga valdavalt pere ja sõprade üritusi.

Seotud lood:

Droonide tulek tegi minu fotograafiageenile restardi ning olen jälle sama õhinaga asja juures kui 10 aastat tagasi, sest andis mulle ennenägematu liikumisvõimaluse kolmemõõtmelises ruumis.

Olen avastanud enda jaoks ka uue suuna ja kire, arhitektuurifotograafia. Kui kauaks, seda näitab muidugi aeg, aga hetkel on ikka veel iga kord võrratu emotsioon sees. Koos adrenaliiniga.

Laias laastus võib öelda, et tänavuse sügiseni eksisteerisid nelja mootoriga laiatarbedroonid pisikeste 1/2.3 sensoritega (ca 6 x 5 mm) ja profipoolelt suured heksa- ning oktokopterid (6 või 8 mootorit), kuhu lisatakse mõni eraldi kaamera, näiteks Panasonic GH4 või suurematel droonidel ka peegelkaamerad.

Ma ei tee väikeseid sensoreid siiski maha – see on hämmastav, mida neist väikese sõrmeküüne suurustest sensoritest täna välja pigistatakse, lisaks ei saa mööda väikedroonide kasutusmugavusest – pista kasvõi seljakotti.

Mul on siiamaani olemas ka Phantom 3 Professional, mis on suurepäraste lennuomaduste, terava 4K videoga kaaslaseks mu reisidel, kuna on kompaktne ning saab võtta lennukisalongi.

Olen ühe sellise pildiga võitnud ka Aasta Looduse Foto kuldmedali “Tantsiva Hundi”, samuti ostis maailma suurim droonitootja DJI minult ülemaailmseks turunduses kasutamiseks just selle väikese sensoriga tehtud pilte ning nendega on veel plaane.

Seega asi pole kunagi lõpuni vaid tehnikas vaid ikka tervikus – õhinas, oskustes, loovuses, kompositsioonis, hetkes, valguses, tehnikas, järeltöötluses, vahest ka juhuses – kõiges selles kokku.

Tehnika roll on seal omal kohal, aga seda ei saa ka ületähtsustada või vaid eraldi käsitleda.

Foorumeid ja Facebooki jälgides kipub see kahjuks kohati küll sedasi olema, kus mõni suure drooni omanik halvustab väiksemaid, kuid endal puudub tihtipeale loovus ja võime päeva lõpuks head pilti teha oma megakopteriga.

Eks aeg loksutab need asjad paika ning lõpuks võidab hea pilt, hea fotograaf, mitte tehnika.

Foto: Digitest.ee

DJI Inspire 1 enne ja pärast Zenmuse X5

Mulle on alati meeldinud kasutusmugavus, kogu protsessi nauditavus. See tähendab, et väga suured droonid pole minu teema – nende kokkupanek, ebamugav kaasatassimine jms on kõik liiga tehniline ning piirav minu jaoks.

Ma tahan ta auto pagasiruumist välja võtta ja lennata või seljakotti pista ning matkata. Elustiili osa.

Dji Inspire 1 droonil oli tol hetkel mitmeid eeliseid Phantomi seeria väiksemate ees, kuid peale Phantom 3 tulekut tänavu kevadel need eelised minu silmis minimeerusid ning mulle tundus keeruline seda hinnavahet õigustada.

Phantom 3 lennuomadused on suur hüpe edasi eelmisest põlvkonnast Phantom 2, samuti on tal uus vinge äpp, pult, HD videoülekanne, kõhualused sensorid ja radarid – kõik see, mis oli seni vaid Inspire 1 mudelil.

Inspire 1 erisuseks jäid peamiselt ülestõstetavad jalad, 360 kraadi pööratav gimbal (mis eelkõige videomeestele vajalik) ja parem vastupidavus tuultele, kuna seade on suurem, raskem, jõulisem. Miinuseks samas oluliselt lühem lennuaeg tänu kaalule ning ka lennukisalongi käsipagasina ta ei mahu.

Tänavu sügisel see aga muutus.

Dji lubas Inspire 1 mudeli lansseerimisel möödunud aastal, et see droonimudel on platvorm. Tema kaamera on tulevikus vahetatav. Oi kuidas seda uuendust nüüd oodati ja uue kaamera parameetreid spekuleeriti.

2014. a lõpus tuli uudis, et Dji liitus standardiga Micro Four Thirds, milles kasutatakse vahetatavaid kvaliteetobjektiive ning sensor on üle 800% suurem. Salamisi loodeti, et just see standard jõuab ka Inspire 1 pardale.

Ja nii läkski! 2015 septembris kuulutati välja Inspire 1 jaoks uus kaameramudel Zenmuse X5, mis on tõesti standardil Micro Four Thirds.

Etteruttavalt ütlen ära, et see kaotas enamuse vahest seni nö karbitootedroonide ja suurte profikopterite vahel, mille pardal istusid peegelkaamerad. Muidugi ei saa veel mainimata jätta asjaolu, et ametlikul X5 ülemaailmsel esitlusel näidati seinale ka minu pilte.

Muidugi pole tegu päris täiskaadriga, sensor on täiskaadrist 4x väiksem, aga usun, et ka proff ei saa piltidele peale vaadates enam üheselt aru, kas see on tehtud täiskaadriga või Micro Four Thirdsi komplektiga.

Varasem vahe täiskaadri pindalaga oli lausa 30x. Tooteareng on lihtsalt niivõrd kõva olnud, suurtele päris hästi järele tõmmanud ning kusagilt maalt on tegemist juba suhtkoht tähenärimisena.

Loe täisteksti ja vaata rohkem pilte saidil Digitest.ee.