Nii ütles maavälise mõistusliku elu otsimise instituudi SETI peaastronoom Seth Shostak Euroopa Komisjoni innovatsioonikonverentsil peetud kõnes.

Dr Shostaki, nagu ka paljude teiste teadlaste jaoks pole küsimus enam, kas me võõrmaailmadest elu leiame, vaid millal see juhtub.

Dr Shostaki osutusel hakkavad otsingud juba lõpule jõudma. Ta prognoosib, et võõrad eluvormid avastatakse ühel viisil kolmest võimalikust.

Esiteks võime me elu avastada enda lähinaabrusest, Marsi või Europa pinnalt kas mikroobide või muude mikroskoopiliste struktuuride kujul.

Teiseks võime tuvastada kaugete planeetide atmosfääris selliseid gaase, mis tekivad meile tuntud elutegevusprotsesside, näiteks fotosünteesi tagajärjel.

Kolmandaks pole dr Shostaki hinnangul välistatud, et SETI või muude seirejaamadega tabatakse mõne võõra eluvormi saadetud signaale.

Järgmised umbes 25 aastat on tema arvates piisavalt pikk aeg, et leida mikroobne võõr-elu üles meie kosmilisest eeskojast, Päikesesüsteemist.

Ehkki SETI seiretegevus võib väldata palju kauem kui aastani 2029, paistab, et dr Shostaki arvates ei pruugi see vajalikuks osutuda.

Ülaloleval pildil: NASA väljastatud kunstiline pilt, mis illustreerib ideed, et ilmaruumis võib olla palju planeete, mis meenutavad Maad ja teisi meie Päikesele lähedasi planeete.