Tulnukad või midagi muud? Leiti iga 16 päeva tagant korduv kosmiline raadiopurse

 (30)
Tulnukad või midagi muud? Leiti iga 16 päeva tagant korduv kosmiline raadiopurse
Valdav osa kiiretest raadiopursetest on registreeritud pildil oleva CHIME raadioteleskoobigaFoto: CHIME /SWNS.COM

Kosmosest lähtuvatest ühekordsetest võimsatest raadiosignaalidest on teateid küllaga. Leitud on aga ka üks, mis kordub ja tundub, et täiesti perioodiliselt.

Kiired raadiopursked (FRB) on astronoomidele ühed enim huvi pakkuvad kosmilised nähtused, mille uurimine on just viimastel aastatel kõvasti hoogu saanud. Nagu nimi viitab, on tegemist ülikiirelt mööduvate raadiolainepursetega, mis enamasti kestavad vaid mõne sekundi ja kaovad seejärel igaveseks.

CHIME eksperimendi raames üle aasta pikkuse perioodi jooksul vaadeldud FRB 180916.J0158+65 järgib aga omapärast tsüklit - neli päeva paiskab see raadiolaineid õhku iga tunni-paari tagant, seejärel kehtib 12 päeva pikkune raadiovaikus. Tegemist on esimese avastatud kiire raadiopurskega, mis perioodiliselt kordub.

Raadiopurse, mille periood nüüd kaardistati, on teadlastele ka varem segadust tekitanud. Kui tavaliselt seostatakse kiireid raadiopurskeid tähetekkeprotsesside, mustade aukude, pulsarite ja neutrontähtedega, siis FRB 180916.J0158+65 lähtekoha visuaalsel uurimisel tundus, et see pärineb hoopis ühest täiesti tavalisest spiraalgalaktikast.

Nüüd aga arvatakse uute andmete tõttu taas, et must auk võib siiski mängus olla - mitte küll supermassiivsel kujul, vaid väiksem, mille mass oleks sarnane tähtedega. Üks võimalus on veel, et tegemist on binaarsüsteemiga, kus üheks "osaliseks" on pulsartäht ning millest lähtuvad pursked selle tiirlemisperioodi tõttu Maalt 16 päevase perioodi jooksul korduvana näivad.

Seotud lood:

Päriselt ei taheta aga välistada ka seda, et pursked võiksid lähtuda magnetarist või röntgenpulsarist. Pigem peetakse sellist selgitust aga ebatõenäoliseks. Üheks võimaluseks on ka, et vaatlusandmed on häiritud kosmilistest hoovustest ja tuultest ning tegelikult võib vaadeldav nähtus olla hoopis midagi kolmandat.

Astronoomid rõhutavadki, et hetkel on avaldatu näol tegemist üpris üldiste vaatlusandmetega, mille põhjal on põhjapanevaid oletusi keeruline teha ning ärgitatakse teisi teadlasi raadiopurskeid jätkuvalt usinalt uurima. Varasemad vaatlusandmed näitavad lisaks, et selliseid korduvaid raadiosignaale võib olla kordades rohkem, kui praegu avastatud, kuid meie instrumendid ei ole piisavalt tundlikud, et nende nõrki signaale registreerida.

Praeguste vahendite abiga galaktika vaatlemine ei anna tihti kiirete raadiopursete vallas täpsemaid vastuseid, kuid loodetakse, et tulevikus kosmosesse jõudvad vaatlusaparaadid, näiteks James Webbi kosmoseteleskoop, aitavad välja selgitada, mis nende mõistatuslike raadiopursete ligiduses tegelikult toimub.