Energiat on vaja, et luua Marsil elamiseks vajalikud tingimused, aga ka selleks et tagasi Maale reisida. Maalt Marsile ei saa ka ülemäära rasket lasti kaasa võtta. Milline energiaallikas oleks siis piisavalt väike, ent siiski tugev, et Maa-välist asustust üleval pidada?

Tuumareaktorite projekt Kilopower, mille prototüübiga praegu Los Alamose rahvuslikus laboris erinevaid teste läbi viiakse, peaks energiapuuduse Punasel planeedil lahendama, vahendab Space.com.

Kilopoweri ühe reaktori võimsus ulatub 1 kilovatist 10 kilovatini. Üks reaktor oleks umbes kahe meetri kõrgune, rikastunud uraaium reaktoris oleks 15-sentimeetrise diameetriga silindris. Selleks et Marsi kolooniale piisavalt energiat toota ning ka kosmosereisi kütuse eest hoolitseda, oleks vaja reaktorit võimsusega 40 kW, seega viidaks Marsile neid vähemalt neli-viis tükki. Selline mitmeosaline minituumajaam!

Reaktori töö võlu peitub lihtsuses: vaid mõne liikuva osaga kasutab see soojusvooliku tehnoloogiat, mis tegelikult juba 1963. aastal Stirlingu mootori käivitamiseks välja mõeldi. Reaktoris tekib tuumalõhustumisel soojusenergia, mis voolikute kaudu edasi Stirlingu mootorisse liigub. Seal toodetakse edasi elekter.

Tuumaenergia eelised teiste energiaallikate ees on kergus ja vastupidavus. Teised allikad vajavad kohale toomiseks või töötamiseks liiga palju kütust või siis ei ole nad võimalised igal ajal töötama. Näiteks päikseseenergia.

Reaktori prototüüpi KRUSTY (Kilopower Reactor Using Stirling Technology) plaanitakse lähikuudel täies mahus katsetada, viies reaktori töö 800°C-ni , mis peaks olema piisav ühe kilovati energia tootmiseks, kirjutab IflScience.

Igatahes on teadlased võimalikust uuest Maa-välisest energiaallikast elevil. Järgnevad aastad kuluvad teadlastel selliste reaktorite ohutuse ja töökindluse välja selgitamiseks. Kes teab, mitme(kümne) aasta pärast need Marsil juba päriselt tööle hakkavad.

Vaata ülevaadet Kilopoweri projektist: