Tšeljabinski meteoriidi lööklaine rändas kaks korda ümber maakera

 (6)
Tšeljabinski meteoriidi lööklaine rändas kaks korda ümber maakera
Foto: RIA Novosti

Veebruaris Venemaa kohal atmosfääris ära põlenud asteroidi lööklaine oli nii võimas, et rändas kaks korda ümber maakera, väidavad teadlased, kes kasutasid sensorite süsteemi, mille ülesanne on koguda tõendeid tuumakatsetuste kohta. Teadlaste sõnul oli see seni kõige võimsam sündmus, mille see võrgustik registreerinud on.

Üle tuhande inimese sai vigastada, kui 17-meetrise läbimõõduga ja 10 000-tonnine kosmosekivi Tšeljabinski kohal ära põles, vahendab BBC News.

Uurimus avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters.

Teadlased uurisid tuumakatsetuste täieliku keelustamise lepingu organisatsiooni (CTBTO) opereeritavast rahvusvahelisest seiresüsteemist (IMS) pärinevaid andmeid.

Seirejaamad otsivad ülimadala sagedusega akustilisi laineid, mida tuntakse infrahelina ja mida võivad tekitada tuumakatsetused. Süsteem on aga võimeline avastama ka muid võimsaid plahvatusi, näiteks selliseid, mille tekitas Tšeljabinski tulekera.

Prantsusmaa aatomienergiakomisjoni esindaja Alexis Le Pichon ja tema kolleegid teatavad, et plahvatuse energia vastas 460 kilotonnile TNT-le. See muudab juhtunu kõige suurema hulga energiat vabastanud sündmuseks pärast tunguusi meteoriidi langemist Siberisse 1908. aastal.

Teine teadlaste grupp on aga avaldanud uurimuse, mis puudutab just nimelt tunguusi meteoriiti.

1908. aasta tulekera, mis on uusima aja suurim Maad tabanud taevakeha, oli ilmselt suure rauasisaldusega meteoriit, kinnitatakse ajakirjas Planetary and Space Science avaldatud uurimuses.

Tunguusi meteoriidi õhus toimunud plahvatus vastas hinnanguliselt 3-5 megatonnile TNT-le, mille käigus vabanes sadu kordi rohkem energiat kui Hiroshima tuumaplahvatuses. Plahvatus murdis maha puud 2000 ruutkilomeetri suurusel alal.

Ukraina riikliku teaduste akadeemia teadlane Viktor Kvasnõtsja uuris koos kolleegidega plahvatuskohta maha jäänud mikroskoopilisi mineraalitükke turbas.

Teadlased kirjeldavad 1970.-1980. aastatel turbast võetud mineraaliproove. Leiti süsinikuühendeid nagu teemante, lonsdaleiiti ja grafiiti.

Eriti just lonsdaleiiti leidub süsinikurikkas materjalis, mida tabab lööklaine ja meteoriitide puhul on see tavaline.

Lonsdaleiidi tükikesed sisaldavad rauasulfiide ja raua-nikli sulameid troiliiti ja taeniiti, mis on samuti meteoriidimineraalidele iseloomulikud.

Raua ja nikli vahekord ning väikestes tükikestes olevate mineraalide täpsed kombinatsioonid viitavad kõik allikana meteoriidile ning on ligikaudu identsed samasuguste mineraalidega, mida on leitud USA Arizona osariigis Canyon Diablo meteoriidist.

Need andmed paistavad ümber lükkavat teooria, mille järgi põhjustas tunguusi plahvatuse Encke komeedist eraldunud suur tükk. Sellest komeedist pärineb meteoorisadu, mida nimetatakse beta tauriidideks, mis ilmub Maa atmosfääri juuni lõpus ja juulis – samal ajal, kui toimus ka tunguusi meteoriidi plahvatus.