Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab?

 (31)
Tilluke, aga uskumatult hele ASASSN-15lh: kust see rekordiliselt võimas supernoova oma energia võtab?
Foto: Pekingi planetaarium / Jin Ma, news.osu.edu

3,8 miljardi valgusaasta kaugusel lahvatanud supernoova paneb teadlased kukalt kratsima.

Kosmoses leidub taevakeha, mis hoolimata ainult u 15 kilomeetrisest läbimõõdust plahvatab eredusega, mis on suurem kõigi Linnutee tähtede ereduste summast.

Seda plahvatust peetakse nn ülihelendavaks supernoovaks (ingl superluminous supernova), mis on 200 korda eredam tavalisest supernoovast ja 570 miljardit korda eredam Päikesest. Uurimuse üksikasjad ilmusid ajakirjas Science.

Taevakeha nimetusega ASASSN-15lh on kaks korda eredam eelmisest rekordiliselt eredast supernoovast.

Avastuse tegid teadlased Ohio osariikliku ülikooli supernoovade automaatotsingu-projekti ASAS-SN (ingl All Sky Automated Survey for Supernovae) juurest.

Supernoovadeks nimetatakse tähti, mis plahvatavad ja paiskavad välja tohutult palju valguskiirgust, et seejärel kokku variseda ja mõnel puhul neutrontäheks muutuda.

Magnetarid on väga haruldased pöörlevad, äärmiselt jõulise magnetväljaga neutrontähed. Arvatakse, et just magnetarid toidavad oma energiaga taoliseid ülihelendavaid supernoovasid nagu see, mille teadlased äsja avastasid.

Uurimuse juhtiv autor Subo Dong tunnistas, et tegelikult ei tea uurijad veel, mis täpselt ASASSN-15lh energiaallikaks on.

Nimelt satuks niivõrd võimsa magnetari olemasolu füüsikareeglitega vastuollu. „Selle plahvatuse mehhanismi ja energiaallikat varjab esialgu saladuseloor, kuna ükski tuntud teooria ei saa hästi hakkama ASASSN-15lh kiiratud röögatu energiahulga päritolu selgitamisega,“ nentis Dong.

Seotud lood:

Ülihelendavad supernoovad on suhteliselt uus avastus. Vaatlejad on supernoovasid märganud juba vähemalt 2000 aastat, kuid ülieredaid on täheldatud kokku vaid 20 korral.

Ehkki need on tavalistest supernoovadest palju kirkamad, on neid märksa keerulisem leida, kuna need pöörlevad reeglina tuhmides, kaugetes galaktikates, kus on käimas aktiivsed tähetekke-protsessid.

ASASSN-15lh asub Maast 3,8 miljardi valgusaasta kaugusel, kuid selle galaktika pole eriti tuhm — asjaolu, mis omakorda mõistatusele salapära lisab. Tegelikult on too galaktika meie Linnuteest isegi eredam.

Teadlased loodavad, et ASASSN-15lh sisemuses toimuvast parema ülevaate saamine aitaks neil leida järgmiseid sarnaseid taevakehasid.

Objektile ASASSN-15lh keskendunud uurijate töörühmale on tänavu eraldatud aega Hubble’i kosmoseteleskoobi kasutamiseks. Täpsem pilguheit kummalisele nähtusele ja seda ümbritsevale täheparvele võib aidata energiaallika mõistatuse lahendada.

„ASASSN-15lh võib astronoomias kaasa tuua uue mõtlemise ja võimaldada vaadelda ülihelendavate supernoovade terve klassi uusi liikmeid,“ avaldas lootust Dong. „Tulevikus loodame ohtralt kohata mõlemaid.“