Ühest moodulist koosnev kosmosejaam või õigemini kosmoselabor Tiangong 2 tiirleb praegu veidi enam kui 370 kilomeetri kõrgusel orbiidil Maa kohal, kuhu ta saadeti 15. septembril. Seda jaama pole kunagi kavandatudki püsivaks asustuseks ja vaid kosmoselaeva Shenzhou 11 põkkumine jaamaga annab sellele vajalikku lisaruumi ja toob ka vajaliku varustuse.

Aga kui Shenzhou 11 eeldatavalt 17. oktoobril jaama juurde jõuab, võivad kaks Hiina astronauti - ehk taikonauti - sealsete eksperimentidega pihta hakata. Kõige silmatorkavaim nendest on katse kasvatada kosmosejaamas taimi. Jaamas tiksub ka ülitäpne aatomkell, mille eksimuseks on väidetud üks sekund 30 miljoni aasta jooksul. (Mitte, et seal aeg väga palju loeks...)

Hiina nimetab kõiki teste rahuotstarbeliseks, aga USA on jälle märganud, et mõned neist on suunatud teiste riikide satelliitide võimalikuks kahjustamiseks orbiidil.

Tiangong 2 on 15 meetrit pikk torukujuline kosmosemoodul, mille külge on küll võimalik ühendada teisi kosmoselaevu, näiteks 9,25 meetri pikkuseid Shenzhou kosmoselaevu, mis on veidi suuremaks jäljendiks Vene Sojuz-rakettidest. Eelmise kosmosejaama Tiangong 1 juures käis kokku kolm mehitatud lendu aastail 2011-2013, aga pikem viibimine selles jaamas polnud võimalik.

Püsiva asustusega kosmosejaama (Tiangong 3) ei vii Hiina orbiidile enne 2022. aastat.

Teatavasti kasutab suur osa lääne meediast Hiina kosmoselendurite kohta nime taikonaut, mis pärineb sotsiaalmeediast ja ei vasta Hiina ametlike allikate terminile "kosmoses navigeeriv personal." Hiina ise tõlgib oma kosmoselendurid kord astronautideks, kord kosmonautideks, kuigi riiklik uudisetagentuur on endale lubanud ka taikonaudi nime kasutamist.

Aastal 2024 peaks esimene "taikonaut" juba kõndima Kuu peal, 2050 aga panema jala maha Marsil.