Luige tähtkujus paiknev Kepler 452b on tõesti enam-vähem Maa-suurune planeet, meist 1400 valgusaasta kaugusel, mida NASA sai nüüd meie lähima sugulasena esitleda, kuigi selle kauguse pealt on küll raske sealset pinda ja atmosfääri lähemalt analüüsida.

Selle planeedi päike on umbes 1,5 miljardit aastat vanem kui meie oma, ehk aega elu kujunemiseks ja evolutsiooniks peaks seal olema olnud küllaldaselt. Selle päike on ka neli protsenti massiivsem kui meie oma, ning kümme protsenti säravam.

Kui see planeet tõesti osutuks olema kivise pinnaga, kus võiks laiuda ookeane, võib ta tõesti osutuda "teiseks Maaks" ehk Maa-taoliseks planeediks, kuigi 60 protsenti suuremaks diameetrilt. Definitsiooni järgi on ta pigem warm superterran (sooja supermaa)-tüüpi planeet, kui Maad ja Veenust tähistatakse warm terran ja väikest Marssi näiteks warm subterran.

Niisiis, Maaga samasse klassi see planeet ei kuulu.

NASA teade ei tähista küll seda, et me peaks kolimiskoormaid pakkima hakkama, et uuele koduplaneedile ümber asuda, pealegi lendaks kiireim Maal valmistatud kosmoseaparaat sinna 25,8 miljonit aastat. Küll tähistab ta seda, et NASA silmad on järjest teravustunud ja nad näevad kaugete tähtede ümber juba mitte enam Jupiteri- vaid ka Maa-mõõtu eksoplaneete. Ja kui tuvastatud eksoplaneete on juba 1030, siis kontrollimisel on enam kui 4000 muud kandidaati.

"Teine Maa" asub siiski oluliselt lähemal

Maa-sarnasuse indeks (Earth Similarity Index, ESI) asetab muide Kepler 452b (ESI 0,862) alles Maa-sarnasuselt teisele kohale. Kõige Maa-sarnasem (ESI 0,88) warm terran on samuti tänavu avastatud Kepler-438b.

Kepler 438b asub Lüüra tähtkujus, meist 470 valgusaasta kaugusel, raadiusega 1,12 Maad, küll tiirledes oma oluliselt väiksema ja jahedama punasest kääbusest päikese ümber oluliselt lähemal kui Maa meie Päikesele. Kui Kepler 452b aasta kestab 385 Maa päeva, siis Kepler 438b aasta kestab vaid 35,2 Maa päeva, aga muidu peaks eluks sobivad tingimused seal veel paremad olema.