Teadlasi hämmeldab Kuu lõunapooluselt avastatud massianomaalia

 (46)
Teadlasi hämmeldab Kuu lõunapooluselt avastatud massianomaalia
Aitkeni kraatri massianomaaliaFoto: NASA/GSFC/University of Arizona

Teadlased tuvastasid Kuu lõunapooluse pinna alt massianomaalia, mille põhjuseks peavad nad Maa kaaslasega kokku põrganud asteroidi, vahendab Space.com.

"Kujuta ette, et võtaksid Hawaii saarestiku kõige suuremast saarest viis korda suurema metallihunniku ja mataks selle Kuu pinna alla. See on umbes see hulk ülearust massi, mis me tuvastasime," selgitas Baylori ülikooli teadlane ja uurimisrühma juht Peter B. James.

Avastuse aluseks on NASA Gravity Recovery and Interior Laboratory (GRAIL) ja Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) missioonide käigus kogutud teadusandmed. Teadlased üritasid kahe projekti raames kogutud andmeid omavahel klappima saada, kuid leidsidki neid võrreldes, et pinnamood ja gravitatsiooniline tõmme ei ole omavahel kooskõlas.

Avastus paikneb Kuu lõunapoolusel, 2000 kilomeetrise diameetriga Aitkeni kraatri all. Teadlaste hinnangul nelja miljardi aasta vanune kraater asub Kuu Maast kaugemale jääval küljel ning tegemist on kõige suurema kraatriga, mille teadlased siiani maailmas üldse avastanud on.

Seotud lood:

Just suur kraater panigi teadlased uurima, kas gravitatsioonianomaalia põhjuseks võiks olla näiteks meteoriit. "Üks võimalikest selgitustest on see, et kokkupõrkest eraldus asteroidist hulk metalli, mis siiani Kuu pinnas on," ütles James. Samas on ka teine võimalik põhjendus - selle võivad tingida hoopis oksiidid, mis tekkisid Kuu iidse magmaookeani jahtumisel ja tardumisel.

Kuna massianomaalia kese asub lausa 300 kilomeetri sügavusel Kuu pinna all, tekitas see teadlastes veel ühe intrigeeriva küsimuse - kas see võib tõestada selle, et Kuu sisemus on tahke? Kui see poleks, oleks massianomaalia pidanud tõmbuma Kuu keskmesse.

Teadlaste uurimus avaldati teadusžurnaalis Geophysical Research Letters.