Hulkurplaneet on selline taevakeha, mis annab välja planeedi mõõtmed, kuid ei kuulu tähesüsteemi (ei tiirle ühegi tähe ümber). Kuigi siiani on avastatud ainult üksikuid hulkurplaneete, arvavad teadlased, et tegelikult võib neid iga galaktika tähe kohta olla kümneid tuhandeid.

Sel korral avastatud planeet kannab nime SIMP J01365663+0933473 ning avastati esimest korda 2016. aastal. Algselt peeti planeeti pruuniks kääbuseks, ehk planeedi ja tähe vaheliste omadustega taevakehaks. Pruunid kääbused on liiga suured, et neid klassifitseeritaks planeetideks, kuid samas liiga väiksed, et neis tekiks tuumasünteesiprotsessid, mis annavad tähtedele nende energia.

Teadlased hakkasidki planeeti algselt uurima, et teada saada, kuidas pruunid kääbused suudavad tekitada niivõrd suuri raadioemissioone. Uurimise käigus selgus aga, et SIMP on hoopis hiiglaslik gaasiplaneet, mitte pruun kääbus, nagu algselt arvati.

Jupiterist 12,7 korda suurem planeet on meie tähesüsteemist umbes 20 valgusaasta kaugusel. SIMPil on Maast neli miljonit korda võimsam magnetväli ja see on umbes 200 miljonit aastat vana. Võimas magnetväli tekitab planeedil pidevaid virmalisi, mis põhjustavadki planeedilt kiirgavaid raadioemissioone.

Küsimuse all on siiani kuidas virmalised sellisel hulkurplaneedil üldse tekivad: kui Maal on nende põhjuseks magnetvälja ja päikesetuule koosmõju, siis hulkurplaneedile tähtedest tulenevad tuuled ei jõua, kuna see ei püsi üheski tähesüsteemis paigal. Teadlaste arvates võivad virmalisi põhjustada hoopis planeedi ümber tiirlevad kuud ja nende koosmõju võimsa magnetväljaga.

Astronoomid usuvad, et tänu sellele, et nad suutsid raadioemissioonide abil tuvastada planeedi, võidakse tulevikus välja töötada uued süsteemid eksoplaneetide ja hulkurplaneetide leidmiseks.