2015. aastal nime saanud planeet sai oma nime, kuna see avastati toonase Halloweeni ajal. Teadlased ei tahtnud kolm aastat tagasi avastusest veel teada anda, kuna jälgisid ametlikku nime 2015 TG387 kandvat planeeti veel Maal asuvatest teleskoopidest ning teatasid oma leiust alles sellel teisipäeval ehk pea kolm aastat hiljem.

Üks umbes 300 kilomeetrise läbimõõduga planeedi avastanud teadlastest, Scott Sheppard, tõdes, et planeet on pigem väiksemapoolne kääbusplaneet ning kolmas selline, mis hiljuti meie päikesesüsteemi äärealadelt leitud on. Teised avastatud sarnased kääbusplaneedid, mis samas piirkonnas hulguvad, kannavad nimesid Sedna ja 2012 VP113. Ka need planeedid avastasid samad astronoomid, kes paharetigi.

Pahareti orbiidi kujutus

Planeedi orbiit on ülimalt välja venitatud - selleks, et teha üks tiir ümber Päikese, läheb taevakehal hinnanguliselt 40 000 aastat. See tähendab loomulikult ka seda, et planeet on Päikesest ülikaugel: hetkel on selle hinnanguline kaugus meie süsteemi kesksest tähest umbes 2300 korda suurem kui Maal, ehk hinnanguliselt asub planeet Päikesest umbes 345 miljardi kilomeetri kaugusel (võrdluseks, Maa asub "vaid" 150 miljoni kilomeetri kaugusel). Isegi kõige lähemas punktis on paharet ikkagi 65 korda Päikesest kaugemal kui Maa.

Teadlaste hinnangul tiirleb ümber Päikese veel tuhandeid kui mitte miljoneid objekte, mille orbiidid on niivõrd suure diameetriga, et meil on neid võimalik tuvastada ainult siis, kui nad on Päikesele kõige lähemal. "99% sellistest orbiitidest on liialt suured ning seega meie jaoks on võimatu neid taevakehi uurida," ütles Sheppard e-kirjas AP-le. "Me näeme vaid jäämäe tippu," ütles ta.