Teadlased leidsid kääbusgalaktikatest ringi uitavad mustad augud
USA teadlased leidsid varem kogutud andmetele tuginedes Very Large Array nime kandva raadioteleskoobi abiga leiti meie kodugalaktikast umbes 100 korda väiksematest kääbusgalaktikatest kokku 13 uut musta auku. Esimest korda leiti kääbusgalaktikast must auk 2011. aastal ning see tekitas raadioastronoomides palju elevust ja tõi kaasa otsingutelaine, mille tulemusi nüüd USA astronoomiaühingu konverentsil tutvustataksegi.
Kuigi juba kääbusgalaktikatest mustade aukude avastamine ise on tähelepanuväärne, on veel tähelepanuväärsem see, kus pooled seire käigus leitud mustadest aukudest asusid. Kui suuremates galaktikates leitavad supermassiivsed mustad augud asuvad nende keskmes, siis viimaste otsingute käigus leitud mustade aukude puhul on pooled neist kääbusgalaktikates "ringi uitamas".
"Me loodame, et nende galaktikate ja mustade aukude uurimine võimaldab meil mõista, kuidas sarnased mustad augud varajases universumis tekkisid ja kuidas need kasvasid," selgitas üks avastuse taga olnud teadlastest Amy Reines Montana ülikoolist. "Miljardite aastate jooksul toimunud galaktikate ühinemine tekitas Päiksest miljoneid või miljardeid kordi suurema massiga mustad augud, mida näeme täna suuremates galaktikates," ütles ta.
Hetkel leitud mustad augud on kordades väiksemad ning vaid umbes 400 000 korda massiivsemad kui Päike. Seega arvavad teadlased, et on leidnud vahepealsed mustad augud, mille jälgimisel saab rohkem teada selle kohta, kuidas kosmoses protsessid toimuvad. Samuti viitavad leitud mustad augud ja galaktikad teadlaste sõnul sellele, et ülimassiivsete mustade aukude teke on seotud galaktikate ühinemistega, mida siiani oli arvatud vaid arvutisimulatsioonidele tuginedes.
"Meie töö näitab, et me peame kääbusgalaktikatest otsima musti auke ka mujalt kui nende keskmest. See võimaldab meil saada täieliku pildi mustade aukude populatsioonist ja mõista, millised mehhanismid tekitasid varajases universumis esimesed mustad augud," ütles Reines.
