Võtmeks on zombitähtede tekkimisel valge kääbuse tüüpi tähed, mis on kõik endas oleva kütuse ära põletanud. Astronoomid on üksmeelel, et sellistest tähtedest saavad ajapikku mustad kääbused, kuid nende sõnade kinnituseks neil hetkel veel näiteid ei ole - universumi vanus ei ole veel teadlaste hinnangul piisav, et sellised tähed tekkida oleks saanud.

Samas on ka teine võimalus - teatud juhtudel valgete kääbuste tuumad süttivad uuesti ning plahvatavad. Sellist nähtust kutsutakse supernoovaplahvatuseks ning enamasti hävitab see tähe ning tekib neutrontäht või must auk.

Selgub, et mitte alati - tekkida võivad ka värskelt avastatud zombitähed. Erlangen-Nürnbergi Ülikooli teadlased aimasid ka enne, et sellised tähed on olemas - üks sarnane oli leitud ka 2017. aastal. Nüüd pakuvadki nad välja, et nende leitud kolm tähte ja kaks aastat tagasi leitud täht on esimesed avastatud zombitähed.

Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia kosmoseteleskoobi kogutud andmete abiga avastatud kolmel leitud tähel on valgete kääbuste kohta väga väikesed massid ning nende atmosfäärid koosnevad suuresti neoonist ja hapnikust. Teadlaste sõnul näitab see, et plahvatus on toimunud, kuid see ei olnud piisavalt tugev, et tähte lõplikult ära hävitada.

Oma töös oletavad teadlased, et edasi arenedes saavad zombitähtedest suure tõenäosusega hapnikurikka atmosfääriga valged kääbused. Samuti tõdetakse, et selliste tähtede uurimine võimaldab paremini mõista tähtede arengut ja supernoovasid.