Teadlased avastasid meie lähedalt "super-Maa"

Alpha Centauri on meile lähim tähesüsteem ja asub umbes 4,3 valgusaasta kaugusel. Astronoomid leidsid sealt uue planeedi - Proxima c nime kandva "super-Maa".

Alpha Centauri tähesüsteemis on kolm tähte - Rigil Kentaurus, Toliman ja Proxima Centauri. Just viimase ümbert tiirlemast, meist umbes 4,2 valgusaasta kauguselt, värskelt avastatud planeet leitigi. Teadlased on ärevil, sest kui leid saab kinnitust, saab Proxima Centaurist meile kõige lähem tähesüsteem, kus tiirleb mitu planeeti.

Kosmose mõõtkavadest rääkides on Proxima Centauri meile väga lähedal, kuid eksoplaneetide otsimine sealt on siiski raskendatud. Tavaliselt kasutatakse eksoplaneetide otsimiseks transiitmeetodit, kuid see eeldab seda, et planeet liigub läbi oma tähe ja Maal oleva vaatluspunkti vahelt. Proxima Centauris planeedid niipidi ei liigu ja seetõttu ei saa transiitmeetodit kasutada.

Olemas on aga ka teine - radiaalkiiruste meetod, mida kutsutakse ka Doppleri tehnikaks. Selle käigus võrreldakse tähe ja planeedi gravitatsioonidest tingitud muutusi meieni jõudvates valgusspektrites. Selle abil arvutati ka välja, milline uus Proxima c nime kandev "super-Maa" on.

Eksoplaneetide lõikes on see üpris väike - umbes kuus korda suurema massiga kui Maa. Tiirlemisperiood on planeedil koguni viis aastat ning see on Proxima Centaurist poole kaugemal kui Maa Päikesest. Kuna Proxima Centauri on aga punane kääbus ja Päikesest oluliselt jahedam, oletatakse, et temperatuur on planeedil umbes paarisaja miinuskraadi ligi.

Veelgi enam kui Proxima c, pakub astronoomidele ja kosmoseteadlastele huvi 2016. aastal sama tähe ümbert tiirlemast avastatud Proxima b. See planeet on kuus korda väiksem kui värskelt avastatu ning ka oma tähele 30 korda lähemal. Arvatakse, et sel võib olla temperatuur, mis võimaldaks vedelas olekus vee eksisteerimist.

Kuid üldiselt ei ole Proxima Centauri elu otsinguteks just parim koht. Kuna Proxima Centauri on punane kääbus, siis on see väga aktiivne ning paiskab pidevalt välja infrapuna- ja röntgenkiirgust. Suure tõenäosusega on elu (kui see seal kunagi olnud on) Proxima b-l ka seetõttu hävinenud.

Kuna pidev kiirgus hävitab ka atmosfääri, peetakse ebatõenäoliseks, et Proxima b ka asustamiskõlbulik on. Kuid teadlased uurivad nii mõlemat planeeti kui ka Proxima Centaurit ennast huviga edasi, kuna tegemist on meile kõige lähema tähesüsteemiga üldse.