Enamik tähti "sünnib" erilistest gaasi- ja tolmupilvedest, kust nad lõpuks leiavad tee oma galaktikasse ja tähesüsteemi. Seejuures on valdaval osal tähtedel vähemalt üks kaksik - hinnanguliselt 85 protsenti kõigist tähtedest kuuluvad binaarpaari, kuid samas esineb ka "kolmikuid" ja isegi "nelikuid". Rääkides aga Päikesele sarnanevatest tähtedest, on üle 50 protsendi nendest binaarkaksikuga.

Kuna meie täht on aga üksinda, ongi teadlased uurinud, kus ta kaksik - kui ta olemas on - võiks asuda. Teada on küll, et Päikesel on oma "lähisugulased", mis tekkisid sellega ühes ja samas tolmupilves, kuid need on laiali väga erinevates galaktikates. Näiteks on üks selline tuvastatu HD 162826, mis oli varasemalt Päikesele kõige sarnasem leitud täht.

Siiani on tuvastatud vaid üksikud sellised tähed, kuid nüüd kasutasid Portugali Instituto de Astrofísica e Ciências do Espaço teadlased paremaid tööriistu ning uurisid suuremat valimit, ning leidsidki HD 186302. Tegemist ei ole lihtsalt Päikese "lähisugulasega", vaid uuringurühma sõnul on tegemist millegi erilisega.

Nimelt on värskelt leitud tähel Päikesega ülipalju sarnast - see on sellest küll õige pisut suurem, kuid sellel on sarnane pinnatemperatuur ning eredus. Lisaks sellele on see sarnase keemilise koostisega ning umbes sama vana.

Leid on oluline mitmest erinevast vaatepunktist. Esiteks võimaldab see meil aidata välja selgitada, kus Päike ikkagi "sündinud" on, nii saame me oma päikesesüsteemi ajaloo kohta rohkem teada. Veel olulisem on aga see, et kuna päikesesüsteemis on elu, võib Päikese "lähisugulaste" ning eriti kaksikute tuvastamine leida tähesüsteeme, kus samuti elu võib leiduda. Kui kaksiktähe ümber tiirleb Maale sarnane planeet, millel on kõik elutingimused täidetud, on elu leidmine sealt üpris tõenäoline.

Uurimistulemused avaldati teadusžurnaalis Astronomy and Aerophysics.