Teadlased: 100 aasta jooksul võib meid oodata võimas päikeseplahvatus

 (70)
Teadlased: 100 aasta jooksul võib meid oodata võimas päikeseplahvatus
PäikeseloideFoto: NASA/SDO

Teadlased avastasid 2000. aastal kaugetel tähtedel superprotuberantsi - gaasijoad ja -pilved, mis on tähtedel tavalised, kuid mis tekkisid ebatavaliselt intensiivselt. Nüüd kardetakse, et ka Päike võib lähima saja aasta jooksul selliseid superjugasid paiskama hakata.

Teadlaste sõnul ei saa nad täpselt aru, miks ja millal võimas protuberants ehk päikeseloited esinevad. Varasemalt arvati, et sellised suured plahvatused toimuvad vaid noortel tähtedel, kuid värskelt avaldatud uurimus viitab, et need võivad toimuda ka vanematel tähtedel, näiteks Päikesel.

"Kui Päike oli noor, oli see väga aktiivne, kuna pöörles väga kiiresti ning suure tõenäosusega esinesid toona väga võimsad päikeseloited. Samas ei teadnud me, kas sellised loited ka tänapäevase Päikese puhul võiks esineda," ütles uurimuse peaautor Yuta Notsu.

Selle uurimiseks kasutasid teadlased ESA Gaia kosmoselaeva ja Apache Pointi observatooriumi teleskoopi ning jälgisid selliseid superloiteid 43 tähel, mis sarnanevad Päikesele. Kogutud andmeid võrreldi erinevate statistiliste näitajatega ja tuletati, et kõik oleneb vanusest - noorematel tähtedel esineb selliseid loiteid tihemini, kuid see ei tähenda, et vanematel tähtedel neid üldse ei esineks.

Seotud lood:

"Meie uurimus näitab, et superprotuberantsi esinemine on haruldane nähtus, kuid on võimalik, et see võib Päikesega lähima saja aasta jooksul toimuda," sõnas Notsu. Ta selgitas, et tavapärased loited pole probleemiks, kuid Kepleri kosmoseteleskoobi abiga kogutud andmed näitavad, et plahvatused võivad olla suuremad, koguni sadu või tuhandeid kordi suuremad kui need, mis Maal olevate instrumentidega üldse mõõdetud on.

Notsu sõnul peaks avastus olema meie jaoks tõsiseks häirekellaks. Kui selline superpäikeseloide tekiks, oleks Maa tõenäoliselt suure energiaga kiirgusplahvatuse teel. Selline plahvatus rikuks suure hulga meie elektroonikast, tekitaks elektrikatkestusi ning hävitaks hulga meie tehiskaaslastest.

Notsu sõnul ei ole ta kindel, millal selline superloide Päikesest välja paiskuda võiks, kuid tulemata see ei jää. Tema sõnul tuleks hetkel kasutada selleni olevat aega valmistumiseks. "Kui selline superloide esines 1000 aastat tagasi, siis ei olnud see suur probleem. Inimesed võisid toona kõigest näha väga paljusid virmalisi, kuid täna oleme me elektroonika haavatavuse tõttu väga suures ohus," ütles Notsu.