Taas üks omamoodi idee: ameeriklased tahavad terve Wikipedia välja printida ja Kuule lennutada

Kuule ei taheta seejuures viia mitte ainult Wikipediat, vaid sinna peaks ühe USA mittetulundusühingu meelest jõudma kogu inimkonna ajalugu kokkuvõttev teostekogu. See info jääks miljarditeks aastateks meie kaaslase pinnale.

Ettevõtmist nimetatakse Lunar Libraryks ehk kuuraamatukoguks ning projekti taga seisab mittetulundusühing nimega Arch Mission Foundation, mis soovib „säilitada ja levitada inimkonna olulisimaid teadmisi ajas ja ruumis.“

Väike kogemus info "üles" saatmisega on neil juba olemas, nii läkitasid nad SpaceXi Falcon Heavy raketiga Maalt kosmosesse Isaac Asimovi „Asumi“ triloogia raamatud. Tõsi, mitte paberkujul, vaid tillukestel kvartsdiskidel, millele teosed Southamptoni ülikooli teadlase Peter Kazansky loodud 5D-tehnolooga abil salvestatud olid.

Kuuraamatukogu tahetakse meie kaaslase pinnale läkitada Astroboticu-nimelise firma loodava maanduriga, mille nimeks on Peregrine. See peaks Kuu suunas teele asuma ülejärgmisel aastal, kanderaketiks on Atlas V.

Ka inglisekeelse Wikipedia kuut miljonit artiklit 25 miljonil leheküljel ei hakata Kuule saatmiseks paberile trükkima. Motherboard sõnab, et Wikipedia paigutatakse hoopis umbes DVD suurusele sadadest imeõhukestest niklikihtidest koosnevale kettale ja artiklid kirjutatakse sinna laseritega. Selle seadme printimistihedus on umbes 300 000 punkti tolli kohta (DPI). Õigem oleks ehk öelda, et tekstid graveeritakse. See töö võtab umbes kuu jagu aega ning Arch Mission Foundation teeb ses osas koostööd anonüümseks jäänud kiibitootjaga. Nikkel peaks kuupealsetele tingimustele – kiirgusele ja temperatuurimuudatustele - hästi vastu pidama.

Artikleid peaks olema kauges tulevikus võimeline lugema ükskõik kes – peaasi, et lugeja on varustatud tuhandekordselt suurendava mikroskoobiga ja oskab inglise keelt. Lisaks Wikipediale lisatakse kuuraamatukokku veel teisigi asju, näiteks kõigi inimkeelte digitaalne kollektsioon.

Pärast kuumissiooni on Archil kavas saata raamatukogu ka Marsile. See võiks juhtuda umbes aastal 2030. Marsiraamatukogu võimaldaks tuleviku kolonistidel Maa kohta infot saada ja – nagu MTÜ ütleb – teeks Marsist justkui Maa variavariandi, backupi. Mine tea, millal võib meil tekkida vajadus minevikuga ootamatult katkenud side taastada.