Suure Paugu teooria tõstatab väga olulise küsimuse: kui too kataklüsmiline sündmus tõepoolest 13,7 miljardit aastat tagasi meie universumi tekitas, siis mis selle protsessi käivitas? Instituudi uurijatel on uus ettekujutus sellest, mis võis toimuda n-ö enne Suurt Pauku, kirjutab ScienceDaily.

Hoolimata kummastavusest rajaneb hüpotees laitmatul matemaatikal, on katseliselt kontrollitav ning piisavalt kütkestav, et jõuda ajakirja Scientific American kaanele pealkirjaga “Must auk aja alguses”. Uurijad väidavad, et see, mida meie tajume Suure Pauguna, võib tegelikult olla kolmemõõtmeline miraaž kokkuvarisevast tähest universumis, mis on meie omaga võrreldes paljuski teistsugune.

“Suurim väljakutse nüüdiskosmoloogidele on Suure Paugu olemuse mõistmine,” kirjutasid Perimeter Institute’i õppejõud Niayesh Afshordi, instituudi õppejõud ja Waterloo ülikooli professor Robert Mann ning doktorant Razieh Pourhasan.

Tava-arusaama kohaselt algas Suur Pauk singulaarsusest — kujuteldamatult kuumast ja tihedast aegruumi-nähtusest, milles ei saanud kehtida tavalised füüsikaseadused. Singulaarsused on äärmiselt kummalised ning meie arusaam neist on suuresti puudulik.

Uurimuse autorid näevad probleemi selles, et Suure Paugu hüpoteesi kohaselt arenes meie suhteliselt mõistuspärane, ühtlane ja ennustatava käitumisega universum välja singulaarsuse füüsikat põrmustavast hullumeelsusest. See tundub ebatõenäoline.

Niisiis juhtus ehk hoopis midagi muud

Võib-olla pole meie universum kunagi singulaarne olnud. Uurimuse autorid oletavad, et meile tuttav universum võib endast kujutada kolmemõõtmelist “pakkematerjali kihti” neljamõõtmelise musta augu sündmushorisondi ümber. Selle stsenaariumi kohaselt tekkis meie universum hetkel, mil täht neljamõõtmelises universumis mustaks auguks kollabeerus.

Meie kolmemõõtmelises universumis on mustadel aukudel kahemõõtmelised e tasapinnalised sündmushorisondid — s.t, neid ümbritseb kahemõõtmeline piiriala, mille tagant pole väljapääsu mitte millelegi. Neljamõõtmelises universumis peaks mustal augul olema kolmemõõtmeline e ruumiline sündmushorisont.

Värske hüpoteesi kohaselt pole meie universum kunagi olnud singulaarsuses, vaid tekkis hoopis väljaspool sündmushorisonti, kus see on singulaarsuse eest kaitstud. Teisisõnu tekkis meie universum lihtsalt neljamõõtmelise tähe kokkuvarisenud rusude ühe tunnusjoonena ning on seda siiamaani.