Artiklid kirjeldasid fantastilisi loomi, kes elavat Kuu peal, sh piisoneid, kitsi, ükssarvikuid, kahejalgseid sabata kopraid ja nahkhiirevälimusega humanoide ("Vespertilio-homo"), kes ehitavat templeid. Seal olevat puid, ookeane ja päikeserandu, mida kõike olevat näha, kui appi võtta tõeliselt uuel põhimõttel töötavat teleskoopi. Tüüpiline pettus lõppes väitega, et kuna teleskoop olevat päikesekiirte kuumuse tõttu maha põlenud, polevat ka võimalik väiteid üle kontrollida.

Pettus avastati alles mitu nädalat hiljem ja ajaleht keeldus ka valetamist omaks võtmast. Väidetavalt lehe tiraaž ka kasvas vahepeal järsult.

Ajaleht väitis, et suur avastus olevat pärit sir John Herschelilt, mis oli küll avalik vale, sest tegelikult polnud Kuul ei siis ega ole ka praegu mingeid märke elutegevusest ja sellel astronoomil polnud asjaga küll vähimatki pistmist. Artikli autoriks märgiti väljamõeldud "Herscheli kaaslane Andrew Grant."

Herschel oli asjast kuuldes võtnud seda küll huumoriga, sest tema enda tööd polnud kunagi nii suurt kõmu tekitanud, kuni ilmusid inimesed kes arvasid tõsimeeli, et tema olevatki väidete autor. Selle peale vihastas astronoom juba tõsiselt.

Toona puudus ka algelisel meediamaastikul otsene kogemus samasugustest pettustest.

Sihiks tiraaži suurendamine

Suure Kuu-pettuse autoriks peetakse tegelikult Inglismalt pärit ajakirjanikku Richard Adams Locke (1800-1871), kes just sel ajal töötas sama ajalehe reporterina ja kogu oma elu jooksul valetamist omaks ei võtnudki. Peamiseks eesmärgiks on peetud ajalehe tiraaži tõstmist. The Sun ilmus New Yorgis (USA-s) aastail 1833-1950 ja seda ei tasu segi ajada samanimelise Londoni kõmulehega.

Teisalt pilgati artiklitega ka ilmselt kristlikku filosoofi Thomas Dicki (1774-1857), kes oli arvutanud, et meie päikesesüsteemis peaks olema 21,9 triljonit elanikku, neist Kuu peal 4,2 miljardit. Dicki raamatud olid sel ajal just menukad USA-s.

Edgar Allan Poe oli katsetanud samasugust pettust ajalehes Southern Literary Messenger kaks kuud varem, saavutamata küll nii suurt tähelepanu, kuid pannes ühtlasi tugevama aluse ulmekirjanduse levikule. Poe artiklit oli raske võtta millegi muu kui huumorina. Ja 11 aastat hiljem jäädvustas Poe ka Locke isiku oma sarjas "New Yorgi literaadid".

Herbert George Wellsi sünnini oli jäänud veel 31 aastat.