Täht, mida täheteadlased juba kaua on saanud jälgida, on punane hiid T Ursae Minoris, mida raputavad "köhahood," mis saadavad lööklaineid ning välise kihi materjali avakosmosesse.

T Ursae Minoris pakub inimkonnale harukordse võimaluse inimesele tajutavas ajamõõtkavas jälgida tähe vananemist reaalajas - see kõik toimub just nüüd, kuigi protsessid on pikad.

Kuni aastani 1979 muutus selle tähe heledus peaaegu kellapealt iga 310-315 päeva tagant. 1979. a märkasid astronoomid, et tsükkel lühenes 270 päevani ning sealt alates on tsükkel järjepidevalt lühemaks muutunud. Kolmekümne aasta jooksul on ka tähe suurus, heledus ja temperatuur vähenenud.

Nüüd on täheteadlased arvatavasti välja selgitanud, mis tähe muutunud käitumise põhjustas. Tõenäoliselt on põhjuseks tähe vananemise käigus ja suremise eelses faasis 10 000 - 100 000 aasta tagant toimuv võimas plahvatus, mida teatakse heeliumi kihi välgatustena (ingl. ”helium shell flash”), kirjutati ajakirjas The Astrophysical Journal avaldatud uurimisraportis.

See plahvatus või välgatus on tugev termiline impulss, mis paiskab kosmosesse lööklaine ning tähe materjali. See toimub siis, kui tähe tuumast saab vesinik otsa ja alles on ainult süsinik ja hapnik. Plahvatuse eelmäng on vesiniku otsa lõppemine tähe tuumas ja seejärel tuuma ümber olevas heeliumikihis toimuv heeliumi süntees süsinikuks.

Tähed on suured "tuumaahjud", kirjutatakse Vikipeedias. Vesiniku ja heeliumi tuumad liidetakse raskemateks tuumadeks prooton-prooton-ahela (põhiline protsess Päikesest jahedamates tähtedes) ja CNO tsükli (põhiline protsess päikesest kuumemates tähtedes) kaudu.

Eriti oluline on süsiniku süntees, kuna selle loomine heeliumist on kogu protsessi pudelikaelaks. Süsinikku toodetakse tähtedes läbi kolmikalfa protsessi, milles kaks heeliumi tuuma ühinevad berülliumi tuumaks, mis omakorda ühinedes veel ühe heeliumi tuumaga, muutub süsiniku tuumaks.

Süsinik on tähtedes ka põhiliseks vabade neutronite allikaks, mille tulemusena on võimalik aeglaste neutronite neelamine rauast raskemate tuumade loomiseks ehk s-protsess.

Tähtede tuumasünteesi saadused paisatakse universumisse laiali vananevate tähtede väliskihi eemaleheitmisel ja just selline protsess nüüd toimubki.

Igatahes, ühel hetkel hakkab toimuma tähe välimises, vesinikku põletavas kihis ainete süntees tagasi heeliumiks, mis hakkab sisemisi kihte "täitma." Ja kui heelium ühel hetkel taas süttib, ongi tulemuseks massiivne plahvatus, mis osa tähe materjalist kosmosesse paiskab, selgitas Science Alert.

Teadlaste hinnangul toimub selline protsess tähel umbes 25-30 korda enne kui tähe välimiste kihtide materjal kokku kuivab ja täht valgeks kääbuseks kokku kukub.

Praegu T Ursae Minorisel toimunud heeliumiplahvatus on astronoomide hinnangul järjekorras 20-24.

Olulisim on aga selle uudise juures see, et seal toimuv on üsna täpselt ka meie Päikese saatus nii umbes viie miljardi aasta pärast. Tähe suremise protsessid kestavad kaua, kuid teadlaste sõnul võib meile tulevikuvaadet pakkuva tähe uus laienemine alata juba meie eluajal.