SETI otsib tulnukate signaale suisa "koduõuelt" — siit 40 valgusaasta kaugusel

 (26)
SETI otsib tulnukate signaale suisa "koduõuelt" — siit 40 valgusaasta kaugusel
https://twitter.com/SETIInstitute

Lootuses tabada tehis-raadiosignaale, on suurem osa maavälise aruka elu otsimise programmi SETI (ingl Search for extraterrestrial intelligence) vaatlustest seni keskendunud osalt oletuste põhjal, osalt huupi valitud tähtedele. Nüüdisajal aga, mil teame juba, et mõnede tähtede ümber tiirlevad eksoplaneedid, võivad „tulnukakütid“ otsingute sihtmärke veidi teadlikumalt noppida.

SETI instituudi uurijad suunasid USA-s California osariigis asuva Alleni teleskoobimaatriksi ATA (ingl Allen Telescope Array) pilgu vähemalt kolme eksoplaneediga kääbustähele nimega Trappist 1. Tehissignaalide seesuguse täppisotsingu (ingl targeted SETI) raames on ATA abil „pealt kuulatud“ just neid tähesüsteeme, millest NASA Kepleri kosmoseteleskoop ja muud eksoplaneetide küttimise programmid on Päikesesüsteemi-väliseid planeete tuvastanud, vahendab LiveScience.

Nagu kogemus meie koduplaneediga näidanud on, leidub elu enam-vähem kõikjal, kus leidub vett. Kas pole seega võimalik, et noil potentsiaalselt elukõlbulikel planeetidel juba elavad mingisugused arukad eluvormid?

Seotud lood:

Kui nii, siis võivad nad tekitada ka raadiolaineid. Selleks, aga, et meil oleks võimalik taoliseid signaale püüda, peavad võõrplaneetlased neid otsesel kontaktiloomise-eesmärgil raadiomajakatega täpselt meie suunas paiskama või asustama suhteliselt lähedal asuvaid tähesüsteeme, kust meil oleks suurem tõenäosus kogemata kosmosesse lekkinud raadiolaineid tabada.

Pärast seda, kui 20. sajandi alguses pandi alus ülemaailmsele raadiosidevõrgule, on nõrku raadiosignaale Maalt kosmosesse lekkinud juba kauem kui sada aastat. Seega pole teoreetiliselt välistatud, et Maast saja valgusaasta raadiuses elutsevad arukad eluvormid on meie olemasolust juba teada saanud (eeldusel, et neil on olemas piisavalt tundlikud raadiovastuvõtjad).

SETI tegelebki just nimelt sellega — Maa-välise raadioside pealtkuulamisega. Seni pole otsingud aga arvestatavaid tulemusi andnud.

Mullu püüdis Kepleri kosmoseteleskoop kinni ajakirjanduses „Tabby täheks“ ristitud tähe KIC 8462852 suunast lähtunud seletamatu transiidi-signaali, s.t ereduslanguse, mille võis tekitada tähe ja Kepleri teleskoobi vahelt läbi liikunud objekt. Tabby transiit oli midagi, mida keegi polnud varem näinud — tähe eredus langes umbes 20 protsenti —, mistõttu oletati, et tegu võis olla määratusuure kosmoserajatisega tähe orbiidil. SETI asus Tabby tähte kiiresti peilima, kuid rohkem „saateid“ ATA ei tabanud.

Isegi kui Tabby tähe läheduses peaks leiduma võimsate raadiosaatjatega varustatud eluvorme, teeb asjaolu, et Tabby täht asub meist peaaegu 1500 valgusaasta kaugusel, võõrtsivilisatsiooni tekitatud raadiosignaalide tuvastamise äärmiselt ebatõenäoliseks, kui nood eluvormid just meelega meie suunas äärmiselt võimsaid raadiolaineid ei läkita, nentis SETI instituut möödunudkolmapäevases pressiteates.

Sellepärast valitigi SETI-seire järgmiseks sihtmärgiks just Trappist 1. Ehkki tolle väiketähe juures pole ebatavalise transiite täheldatud, on tegu ometi iidse ja kompaktse planeedisüsteemiga, mis mõnede eelduste kohaselt võiks olla elukõlbulik. Enamgi veel, Trappist 1 asub ainult 40 valgusaasta kaugusel — praktiliselt meie kosmilisel ukselävel. Mistahes Trappist 1 lähistelt startinud raadiosignaal oleks meieni jõudes tuhat korda võimsam kui Tabby tähelt lähtuv sama tugev signaal.

Loe veel

Niisiis vaatles ATA kahe maikuu päeva jooksul tähesüsteemi Trappist 1, püüdes tabada ühehertsise (1 Hz) või väiksema sagedusega tehissignaale Kuna meie artikli pealkiri ei teata võõrtsivilisatsiooni avastamisest, pole raske oletada, milline oli vaatluste tulemus: sel korral teadlastel „roheliste mehikeste“ raadiosaateid tabada ei õnnestunud.