Seitse nõuannet algajale droonilennutajale


Threod droonid ehk mehitamata õhukid
Foto: Tanel Meos

Droonid on juba nii levinud, et igaüks võib endale sobivas hinnaklassis toote soetada.

Droonilennutamisel tikutakse paraku unustama elementaarset ohutust. Hansaposti kodutehnika- ja elektroonikaosakonna juhataja Gert Grünberg annab seetõttu nõuandeid, millega tasub arvestada, et ei tekiks ohtu inimeste tervisele ja varale.

Droon peab olema sulle nähtaval

Kui drooni silmaga enam ei näe, siis oled selle liiga kaugele lennutanud. Eelkõige on soovitus oluline ohutuse aspektist.

Targemad droonid küll suudavad näiteks aku tühjenemisel arvestada vajaliku energiavaruga ning GPS-i järgi taas stardipunkti tagasi lennata, kuid odavamad mitte, mis halvemal juhul kukuvad lihtsalt alla. Eriti ohtlik on see asulates, kus viga võivad saada nii inimesed kui ka vara.

Hoolikalt tasub lugeda drooni kasutusjuhendit – kas droon oskab koju tulles takistusi ette näha ja neid vältida ning kas kojulennu kõrgust on võimalik seadistada. Kojulend peaks olema võimalusel alati puulatvadest ja ehitistest kõrgemal.

Silmaga nähtavus on oluline ka seetõttu, et üldiselt kehtib lihtne reegel: kui sa näed drooni, siis on see sinu käes oleva puldiga kontaktis.

On juhtumeid, kus droon lendab ära, sest ei saa enam juhtpuldiga ühendust. Tulemuseks on samuti allakukkumine.

Droon Foto: Tanel Meos
Seotud lood:

Ära mine metsa

Mida vilunumaks droonilennutaja muutub, seda huvitavam on oma võimeid proovile panna keerulistes situatisoonides. Paraku lennutatakse katsetuste käigus metsas palju droone puruks, sest kõrgemaid oksi pole silmaga näha ja õnnetus on kerge tulema.

Maailmas on küll levinud droonisport, kus spetsiaalseid droone lennutatakse võidu takistus- ja metsaradadel, kuid see eeldab palju harjutamist ning valmisolekut drooni parandamiseks või koguni uue soetamiseks.

Arvesta ümbritseva keskkonnaga

Eramaa kohal lendamine pole küll keelatud, aga arvestama peaks teiste inimeste privaatsusega ning akna taha piiluma minna kindlasti ei tohi. Samuti on linnades ja asulates oluliselt rohkem kommunikatsioone ja elektritraate, millega peab arvestama.

Tähtis on ka teada, et suured rahvakogunemised pole droonilennutamiseks sobivad ning parem on droon üldse koju jätta, sest selle alla kukkudes võivad tagajärjed olla ohtlikud. Droonitiivikud liiguvad kiirelt ja on töötades teravad nagu murutrimmer.

Sündmuste jäädvustamiseks drooniga peab olema kindlasti kokkulepe korraldajaga.

Vihm ja tugev tuul ei sobi drooni lennutamiseks

Tugev tuul võib drooni endaga kaasa viia. Mida suurem on droon, raskem selle kaal ja rohkem elektroonilist "tarkust", seda vähem mõjutab lendamist iga väiksem tuuleiil, aga siingi tasub adekvaatselt enda ja drooni võimeid hinnata. Samuti ei tee elektroonikale head vihma käes lennutamine.

Kasuta ainult töökorras drooni ja täislaetud akusid

Katkine tehnika võib ootamatult käituda. Veendu, et tiivikud, ühenduskaablid, jalad ja teised osad on töökorras ega ole kahjustada saanud. Vajadusel paranda või vaheta need välja.

Samuti jälgi, et kui droonil on GPS ja kompass, siis oleks piisavalt satelliite GPS-lukustuse jaoks ning kompass kalibreeritud. Akusid hoiusta 40-50% laetuse juures ning lae alati täis enne lendu. Tühja akuga lendamisel on lennuaeg lühike ja võib tekkida ohtlikke olukordi.

Elu esimene droon ei pea olema tehnika viimane sõna

Kindlasti lähevad selles küsimuses ekspertide arvamused lahku. Mida kallim on droon, seda rohkem on see täis tehnikat, mis abistab sujuvamal sõidul ning tippklassi mudelid suudavad ka andurite abil takistustega arvestada. Samas, ilma harjutamise ja kogemuseta võib ka selle väga kiirelt ribadeks lennutada.

Alustada võiks mõne soodsama drooniga ning proovida, kas selline hobi üldse meeldib. Kui käid korra kuus drooni lennutamas, ei ole profiklassi kuuluv masin tõenoliselt otstarbekas.

Arvesta regulatsioonidega

Kui droon on koju toodud, juhend läbi loetud ja mõned ohutust tagavad põhimõtted meelde jäetud, tuleb vaadata, kus ja kui kõrgele võib lennata.

Rusikareegel on, et lennujaamadega linnades ja nende lähivaldades on selles osas piirangud ning seal lendamiseks on vaja Lennuameti kooskõlastust. Lisaks on osadel looduskaitsealadel ja näiteks Ämari õhuväebaasi ümbruses lendamine sootuks keelatud ja lube ei väljastatagi.

Seega vaata eelnevalt üle, kas soovitud paigas on lendamine lubatud ja kas selleks on tarvis Lennuameti luba, mida saad taotleda veebiaadressil www.lennuluba.ee.

Kontrollimata õhutuumis on lubatud lennata kuni 500 jala ehk ca 150 meetri kõrguseni ilma lennuloata. Seejuures tasub kõrgustesse liikudes arvestada ka drooni võimete ja enda kogemustega.