Maast ligikaudu 1590 valgusaasta kaugusel asuva tillukese tähe vanus küündib 13,53 miljardi aastani, muutes selle üheks kõige iidsemaks täheks, mis inimkonnale teada.

Analüüsi kohaselt pidi see tekkima vaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Tähtede suurus on seotud tihedalt sellega, palju leidub nendes heeliumist raskemaid keemilisi elemente. Mida suurem on nende tekkeaineks olnud gaasi metallilisus, seda kiiremini saab see jahtuda ja rohkem tiheneda.

Tähe süütamiseks sobilike tingimusteni jõudmiseks piisab seeläbi väiksemast gaasikogusest. Nõnda muutusid väiksemad tähed raskemaid elemente tekitavate suuremate tähtede plahvatamise järel universumis üha tavalisemaks.

Siinkohal tulebki välja 2MASS J18082002–5104378 B erilisus. Tähe mass moodustab Päikese omast vaid 14 protsenti. Samas leidub selles raskemaid elemente kokku vaid umbes sama palju kui planeedis Merkuur.

Viimase põhjal peaks olema tegu II põlvkonnaga tähega, suuruse alusel oleks pidanud tekkima see aga märgatavalt hiljem. Teisisõnu muudab avastus astronoomide arusaamu sellest, millised universumi esimesed tähed välja nägid