Kas Päikesesüsteemis on ikkagi kaheksa või üheksa planeeti? Millal jõuab inimene Marsile? Aga lõbureisiga kosmosesse? Kus leidub Maa-sarnaseid meile elukõlbulikke planeete? Nende kuumade kosmoseteemade kõrval on jäänud püsima ka riikide huvi Kuu-lendude vastu.

Kuna nüüdisajal elaval tavainimesel on siiski vähe lootust Kuu pinnale astuda, võib ta lohutuseks imetleda esimest täielikku Kuu geoloogilist kaarti.

Enneolematult põhjalik, 1 : 5 000 000 mõõtkavas kaart valmis kolme organisatsiooni koostöös: USA geoloogiateenistus (USGS), kosmoseagentuur (NASA) ja selle toetatud Kuu- ja planetaarne instituut (LPI).

Nagu geoloogilised kaardid ikka, annab see eri värvuste abil eri pinnavormidest täpse ülevaate, sh eri tüüpi kraaterid.

Töö põhineb nii kuuel Apollo-ajastu kaardil kui ka üsna hiljutiste satelliidi-missioonide (LRO, SELENE) abil kogutud infol.

Kaardist võib olla palju kasu tulevastel Kuu-missioonidel, aga miks ka mitte koolitöös või oma lõbuks. Nii põhjalikult saame kaardi vahendusel taevakehadest tutvuda tavaliselt ainult meie oma koduplaneediga.