Oma äärmiselt pikerguse orbiidiga, mis viib Sedna iga 11 400 aasta tagant Päikesest 200 korda kaugemale kui on Päikese ja Neptuuni vaheline vahemaa, on too väikeplaneet alates avastamisest 2003. aastal teadlaseid kukalt kratsima pannud. Selle lähimad naabrid, tuhatkond „jääkääbust“ Neptuuni orbiidi taha jäävas Kuiperi vöös, kujutavad endast usutavasti meie päikesesüsteemi kujunemisel tekkinud ülejääke, vahendab New Scientist.

Kuid Sedna ja veel kümnekonna samalaadselt kiivas orbiitidega taevakeha päritolu selgitada on keerulisem. Ka kõige paremini sihitud gravitatsiooniline „jalahoop“ mõnelt meie oma päikesesüsteemi planeedilt poleks kunagi saanud neid taolistele orbiitidele paisata.

On oletatud, et Sedna orbiidi võis välja venitada mõni mööduv täht, kuid hüpoteesi kinnituseks nappis seni tõendeid.

Nüüd aga väidavad Hollandi Leideni observatooriumi uurija Lucie Jílková ja tema kolleegid, et mööduv täht polnud niivõrd kurikael kui hoopis ohver — Sedna ja tema sugulased ärandati selle orbiidilt, kui võõras täht Päikesele liiga lähedale sattus.

Selgitamaks välja, milline kombinatsioon triiviva tähe massist, möödumiskaugusest ja liikumiskiirusest toonuks kaasa jääkääbuste hiivamise Sedna trajektoori laadsetele orbiitidele, matkis töörühm odava, otstarbest lähtuvalt konstrueeritud superraali abiga rohkem kui 10 000 võimalikku kohtumisstsenaariumit.

Töörühm järeldas, et meist muiste möödunud täht pidi olema 80 protsenti massiivsem kui Päike ning et see lähenes meile 34 miljardi kilomeetri kaugusele, s.t 51 korda kaugemale Neptuuni ja Päikese vahelisest vahemaast. Tõenäoliselt toimus möödalend perioodil, mil Päike oli veel väga noor ja kuulus äsja moodustunud tähtede parve koosseisu.

Tõsi, ka möödunud täht ise pidi röövima sadu jääkääbuseid Päikest ümbritsevast Kuiperi vööst ning eeldatavasti paiskama ka sadu kääbusplaneete tähtedevahelisse ruumi.

Kui teadlastel õnnestuks näidata, et Sedna ja selle sugulas-taevakehade koostis on teistsugune kui ülejäänud Kuperi vöö objektidel, kinnitaks see veenvalt, et nood varastati teiselt tähelt. Kuna aga esimene Kuiperi vööd külastama kavandatud kosmoseaparaat on pärast üheksa aasta pikkust reisi alles hiljuti Plutoni jõudnud, võib Sedna mõistatuse lahendamine veel kaua aega võtta.