ScienceAlert kirjutab, et Rogozin ütles eelmisel nädalal teleintervjuus järgmist: 38 miljoni euro ringis maksnud satelliit Meteor-M 2-1 ei jõudnud orbiidile seetõttu, et rakett oli programmeeritud selliselt, nagu see tõuseks õhku Lõuna-Kasahstanis asuvalt Baikonuri kosmodroomilt. Sealt on NSV Liidu ja Venemaa raketid õhku tõusnud viiekümnendatest alates ja praegu renditakse kosmodroomi Kasahstanilt.

Tegelik start toimus 28. novembril aga hoopis Kaug-Idas Amuuri oblastis asuvalt Vostotšnõi kosmodroomilt. See oli alles teine seal toimunud raketistart. Lisaks põhikandamile ehk Meteorile oli kanderaketi Sojuz-2 koormaks veel 18 väiksemat teadussatelliiti erinevatest riikidest.

Start ise ja kanderaketi astete eraldumine läks küll esialgu viperusteta, aga kui satelliidiga plaanitud ajal kontakti luua prooviti, polnud seda orbiidil.

Vene meedia kahtlustas alguses, et probleemi keskmes ja satelliidi kadumises oli süüdi nn kosmosepuksiir Fregat, kanderaketi tipmine aste, mis pidanuks tehiskaaslased oma õigetele orbiitidele viima. Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos kogus kokku ekspertkomisjoni, mis alustas menetlust ja selgitaski välja, et missioon nurjus inimliku, ent hirmkalli eksituse tõttu.

Tõsi, Roskosmose ametlik avaldus on Rogozini sõnastusest mõneti erinev: nimelt toovad nad missiooni nurjumise põhjusena välja "kontrollsüsteemi tarkvaraalgoritmite ebatäiuslikkuse". See tähendab, et teadlased, kes vastutasid raketi stardi ja sellele antud instruktsioonide eest, ei teinud oma tööd piisava põhjalikkusega. Komisjon soovitas oma lõppraportis, et vastutavatele isikutele tuleks ebapädeva töö eest noomituse vormis distsiplinaarkaristused määrata.

Meteor-M 1-2 missioon nägi ette, et satelliit edastab viie aasta jooksul Venemaa ilmateenistusele ehk Roshüdrometile fotomaterjali ja keskkonnateavet.