Rikki läinud Kepleri teleskoop suudab jälle kaugeid planeete leida

Kosmoseteleskoop Kepler saadeti heliotsentrilisele orbiidile 2009. aastal. Mullu aga lakkas töötamast juba teine neljast seda kindlas suunas hoidvast reaktsioonirattast, ning teleskoop kanti sama hästi kui maha. Tänavu suudeti seadistusi muutes teleskoop siiski vähemalt osaliselt töökorda saada.

Kokku oli Kepler rikki mineku ajaks suutnud tuvastada 997 kindlat ja 3216 oletatavat eksoplaneeti, ehk siis planeeti mõnes teises päikesesüsteemis peale meie oma. Nüüd võib ta oma tegevust jätkata.

Teleskoop tiirleb Päikest ümbritseval orbiidil, veidi Maa orbiidist maha jäädes, tehes ringi Päikesele 372,5 päevaga, reaktsioonirataste ülesandeks oli ka hoida teleskoopi suunaga põhjapoolsete tähtkujude Luige, Lüüra ja Draakoni suunas, et selle vaadet ei segaks ei päikesevalgus ega ka Maa. Reaktsioonirataste rike ei võimaldanud teleskoopi aga enam stabiliseerida.

Nüüd suudeti nurjunud reaktsioonirataste puudumist kompenseerida päikese kiirgusrõhku (nn "virtuaalset reaktsiooniratast") ära kasutades, ning teleskoobi muud ikka veel töökorras seadmed saavad oma tööd jätkata.

Taaskäivitatuna K2-missiooni raames, alates maist 2014 on Kepler jälle vaadanud ja pildistanud 35 000 tähte, esimese uue missiooni raames leitud ekspolaneedi HIP 116454b avastamiseni jõuti nüüd. Selge see, et teleskoobi efektiivsus on kannatanud, nüüd vaatab ta kord Lõvi ja Neitsi tähtkujude, kord Skorpioni "pea" ja Messier 4 ja Messier 80 tähekogumite suunas.

Kokku on tuvastatud juba vähemalt 1855 ekspolaneeti, enamik neist seega Kepleri kaamerate abil.