Rahvusvahelise kosmosejaama 3D-printer saab alustuseks ülesande iseennast varustada

Elektroonikaseadmed, mis suudaksid end ise korras hoida, on veel ulme, ja parem ehk ongi. Kui nad juba nii edukalt toimiksid, milleks neile üldse enam inimesi vaja, eks ole.

Piiratud ulatuses tuleb aga isemajandamine muidugi kasuks, nii Maal kui ka näiteks rahvusvahelisel kosmosejaamal ISS.

Möödunud nädalal alustas ISS-il tööd 3D-printer, mille eesmärk on elu kosmosejaamas mugavamaks ja pardalviibijad Maa toetusest vähem sõltuvaks muuta.

Seadme esimeseks ülesandeks sai aga endale üks vajalik komponent välja lasta, sest kosmoses ei kuule sind keegi vihast karjumas, kui miski lakkab funktsioneerimast. (Jah, ma viitan tänapäevase inimese võimetusele taluda vähimatki viivitust ja viga moodsa tehnoloogia töös.)

Nali naljaks, aga Maalt tehnikaga varustamine on mitte ainult aeganõudev, vaid ka kulukas. Umbes kilogrammi kauba saatmine läheks maksma julgelt üle 16 000 euro.

Uut 3D-printerit praegune jupphaaval vist väljastada ei suudaks, aga see pole veel ka prioriteet. Tähtsam on testida gravitatsiooni puudumise mõju seadmele. Seda tehakse juba Maal, siis, kui kosmoses sündinud komponent algaval aastal siia jõuab.