Täna ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringu autoreiks on San Diegos asuva California ülikooli teadlased ja seda rahastas NASA. Teema vajab arutamist, kuna läinud kuul allkirjastas USA president Donald Trump eelnõu, mille kohaselt peaks NASA aastal 2033 Marsile mehitatud missiooni saatma. Ja nood, kes sinna lendavad, peavad ju kusagil elama.

Juhtteadur Yu Qiao ütles, et esimesed Marsi-inimesed saavad olema erakordselt vaprad pioneerid ja tal on au nende tellisemeister olla.

Ennegi on mõeldud viisidele, kuidas Marsil kohapealsetest materjalidest hooneid ehitada. Välja on pakutud tuumajõul töötavate telliselöövide rajamist või keerukaid keemilisi lahendusi, mille abil saaks Marsi pinnal leiduvad orgaanilised materjalid ehituses sideainena kasutatavateks polümeerideks muuta.

Uue meetodi kohaselt pole midagi sellist vaja. See avastati juhuslikult: insenerid üritasid vähendada Marsi pinnasest valmistatavateks tellisteks vajaminevate polümeeride hulka. Selgus, et selleks, et Marsi pinnasest ilma kuumutamise ja lisaaineteta telliseid teha, oli vaja kahte asja: esiteks tuli Marsi pinnast simuleeriv aine panna elastsesse mahutisse, antud juhul kummist torru. Teiseks tuli torus sisalduv pinnasesimulant piisavalt kõrge rõhu all kokku suruda. Väikese proovi jaoks piisas survest, mis on võrreldav meetri kõrguselt kukkuva haamri poolt maapinnale mõjuva omaga, ütles Qiao.

Survestamise tulemuseks on ümmargused, umbes kahe ja poole sentimeetri kõrgused pätsikesed, mille võib tellisekujuliseks lõigata. Insenerid usuvad, et raudoksiid, mis Marsile selle punase tooni annab, toimib sideainena. Nad avastasid simulantainet uurides, et väikesed rauaosakesed katavad selles suuremaid basaldiosakesi. Rauaosakestel on siledad küljed, mis kergesti rõhu all üksteise külge kinni jäävad.

Teadlased uurisid Marsi telliste vastupidavust ja leidsid, et need on terasbetoonistki tugevamad. Järgmine loogiline samm on uurida, kuidas samal meetodil suuremaid telliseid valmistada saaks.