Astronoomid on tänaseks leidnud veidi enam kui 2000 eksoplaneeti. Maast kümnete ja sadade valgusaastate kaugusel asuvatele planeetidele nime andmiseks on kasutatud seni standardiseeritud skeemi. Traditsiooniliselt saadakse need liites planeedikataloogi nimele tähe number, mille ümber planeet tiirleb, ja planeedi avastamisjärjekorrast lähtuv tähestiku täht. Teised silmale nähtavad tähed kannavad juba varem kokkulepitud kreeka tähtedest moodustuvat nime, mis lähtub nende asukohast taevalaotusel. Lõpptulemiks on näiteks Kepler-352 b ja Alpha Centauri Bb.

Kuigi taoliselt tuletatud nimed võimaldavad astronoomidel kiiresti hoomata, millest parasjagu jutt käib, jäid need tavainimestel võõraks. Eelmisel aastal otsustas planeetidele ja tähtedele ametlikult tunnustatud nimede panemise eest vastutav rahvusvaheline astronoomiaühing neile vastu tulla ja kuulutas välja avaliku nimekonkursi esialgu 32 planeedile ja 14 tähele rööpnime leidmiseks. Enam kui pool miljonit 182st riigist antud häält hiljem on võitjad selgunud.

Enamike heakskiidu leidnud nimede juured peituvad kirjandusteostes, teadusloos ja mütoloogias.
Loe edasi ERR-i leheküljel