Pluutol on uus semu - Päikesesüsteemi äärealadelt leiti seni tundmatu pisike taevakeha


Pluutol on uus semu - Päikesesüsteemi äärealadelt leiti seni tundmatu pisike taevakeha
Kunstniku kujutelm sellest, milline võiks näha välja vaade Päikese suunas Kuiperi vöös asuva Makemake pinna kohalt. AP

Avastatud objekt on Päikesest 13,6 miljardi kilomeetri kaugusel ning tema orbiidi kestuseks on 1100 aastat.

Praegu on Päikesesüsteemis kinnitatud viis kääbusplaneeti: asteroidide vöös asuv Ceres ning Kuiperi vöös asuvad Eris, Haumea, Makemake ja neist kõige kuulsam - Pluuto. On ka rohkelt kandidaatplaneete - selliseid, mille olemasolu, täpne suurus, kuju ja seeläbi sobivus kääbusplaneetide sekka on olnud kahtluse all. Ka äsja avastatud taevakeha on esialgu kandidaat.

ScienceAlert võrdleb taevakeha suuruselt Iowa osariigiga. Too USA Kesk-Lääne osariik on pindalalt Eestist pisut enam kui kolm korda suurem. Taevakeha nimi on (vähemalt hetkel) 2014 UZ224. Arvatakse, et teispool Neptuuni orbiiti Kuiperi vöös võib pisiplaneete olla paarsada. Kuiperi vöö on Päikesesüsteemi ääreala, mis on tulvil komeete, asteroide ja planetoide. Ka Pluuto on üks neist.

Taevakeha avastasid Michigani ülikooli tudengid füüsik David Gerdesi juhtimisel. Avastuse juures oli olulise tähtsusega suur galaktikate kaardistusprojekt nimega Dark Energy Survey (DES). Et selle abil mõnd Päikesesüsteemi objekti leida, tuleb otsida ja vaadelda midagi sellist, mille asukoht muutuks, kirjutab ScienceAlert. Nii tehtigi - esmalt avastati uus võimalik pisiplaneedikandidaat, pärast selle leidmist vaadeldi selle asukohta erinevatel ajahetkedel nädalate ja kuude jooksul ning tõmmati lõpuks asukohtade vahele kujuteldav joon. Sai kinnitati hüpotees, et kogu aeg oli vaadeldud sama objekti, üht uut taevakeha.

Seotud lood:

Rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) tunnustas Michigani ülikooli avastust. Ent see, kas 2014 UZ224 võib siis ikkagi lisada prominentsesse, praegu vaid viiest kääbusplaneedist koosnevasse nimistusse või jääb ta kandidaatide nimekirja, on veel selgusetu. Asi on paljuski taevakeha kujus - kas tegemist on keraga või ei.

Kerajas kuju on oluline seetõttu, et selle omandab taevakeha tänu enda gravitatsioonijõule. Nagu ütleb astronoom Mike Brown, kelle eestvedamisel Pluutolt planeedi staatus ära võeti, võime me iga enam kui 400 kilomeetri suuruse diameetriga Kuiperi vöö keha puhul eeldada, et need on kerakujulised ja kvalifitseeruvad seega kääbusplaneetideks. 2014 UZ224 diameeter on hinnanguliselt 530 km.

Aga miks kerajas kuju tähtsust omab? Brown ütleb, et kui taevakehal on "võime" ebaregulaarsest kujust kerajasse üle minna, tähendab see, et tal on tõenäoliselt muidki astronoome huvitavaid omadusi.

Kääbusplaneetide klassifikatsioon on suhteliselt uus teema ja kipub mõnikord pisut subjektiivseks minema. Brownil on omad piirid, mille järgi mõni taevakeha on "rohkem" kääbusplaneet kui mõni teine, lõplik otsus kääbusplaneediks kinnitamise osas jääb nii 2015 RR245, 2014 UZ224 kui ka varem avastatud kandidaatplanetoidide osas Rahvusvahelise Astronoomiaühingu pärusmaaks.