Hommikusel ülelennul tuleb satelliit Laadoga ning õhtul Pihkva poolt. Igal ülelennul pildistab see Eestist üles 250 kilomeetrise "triibu", pildi ühte pikslisse mahub 20x20 meetri suurune maa-ala.

"On süsteeme, mille vaateala on 500 kilomeetrit, aga lahutus vaid 150 meetrit. On süsteeme, mille lahutus on üks meeter, aga vaateala kõigest kümme kilomeetrit," rääkis Tartu observatooriumi radarkaugseire töörühma juht ja Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse (Tarkvara TAK) teadur Kaupo Voormansik.

Sentineli, eesti keelde tõlgituna Vahimehe, unikaalsus seisneb selles, et see suudab Maad üles pildistades vaadata korraga väga suurt ala ja on samas võrdlemisi hea lahutusega. Sentinel-1 kannab endal tehisavaradarit, mis kogub andmeid nii päeval kui öösel, nii pilvise kui vihmase ilmaga. Kogu Maa pildistab süsteem üles 12-päevase uuendussagedusega. Eestimaast saadab see, tänu kõrgele laiuskraadile, värskeid fotosid aga koguni iga kuue päeva järel.
Loe pikemalt ERR Novaatorist