Rootsist leitud salapärast kosmosekivi analüüsinud teadlased usuvad, et tegu on uut tüüpi meteoriidiga, millist pole varem Maal nähtud.

Aruanne nende uurimistööst ilmus äsja teadusžurnaalis Nature Communications.

Umbes 470 miljonit aastat tagasi põrkasid meie planeedi pinna kohal kokku kaks taevakeha, mis paiskasid teineteise tükke laiali üle kogu maakera. Üks neist taevakehadest oli L-kondriitide — kõige levinumat tüüpi meteoriitide — algne allikas. Teise taevakeha olemus on aga jäänud saladuseks.

Suur osa tolle kokkupõrke tekitatud kiviprügist sadas maha ja kapseldus pinnasesse Rootsi piirkonnas, kus nüüdisajal tegutseb lubjakivi-kaevandus.

Kaevanduse töötajad avastasid esimesed kaks meteoriidikildu 1993. aastal. Pärast seda hakkasid uurijad kosmosekive süstemaatiliselt otsima, tuues lõpuks kaevandusest päevavalgele üle saja meteoriidi.

Leitud meteoriidid olid L-kondriidid — kõik peale ühe.

Too üks erandlik kivitükk pälvis otsekohe teadlaste teravdatud tähelepanu. Meteoriidi vanuse ja päritolu väljaselgitamiseks võtsid uurijad sellelt tillukesi proove ja analüüsisid neis sisalduvaid molekule.

Nad avastasid, et kivimikillu keemiline koostis on ainulaadne, ning et erinevalt seda ümbritsenud tavalistest meteoriitidest on selle vanus ainult 470 miljonit aastat.

Foto: Wikimedia Commons / Nature

Uurimuse autorid usuvad, et on viimaks leidnud vähemalt osa tolle salapärase teise taevakeha riismetest. Uuele meteoriidile pandi leiukoha järgi nimeks Österplana 065, lühendatult lihtsalt Ö65.

„Kogu meie tsivilisatsiooni ajaloo jooksul on inimesed leidnud üle 50 000 meteoriidi, aga mitte keegi pole varem midagi sellist näinud,“ kinnitas uuringu kaasautoreid, California Davise ülikooli geokeemik ja planetoloog Qing-zhu Yin pressiteates. „Uut tüüpi meteoriidi avastamine on väga, väga põnev.“

Selline eelajalooline kosmosekivide-tulv, mis võis Maale toimetada Ö65, pidi meie planeedi pinda ümber kujundama ja võimalik, et tekitas ka uusi elukeskkondi ja keskkonnanišše, mis sobisid arenemiseks uutele organismidele.

„Ma arvan, et tõik, et 470 miljonit aastat tagasi aset leidnud juhuslik kokkupõrge asteroidivöös võis kujundada liikide evolutsiooni kulgu siin Maal, näitab, et kõik Päikesesüsteemi objektid on ajas ja ruumis üksteisega seotud,“ märkis Yin.