Pikaleveninud töö on läbi saamas: Merkuuri tehiskaaslane jätab planeediga hüvasti
Kokkupõrke hetkel enam kui 3,9 kilomeetrit sekundis liikuv tehiskaaslane tekitab planeedi põhjapooluse lähistele umbes 16-meetrise läbimõõduga kraatri, kirjutab ERR Novaator.
Esialgselt kavandatust kolm aastat kauem väldanud missiooni käigus tehtud tähelepanekud maalisid Merkuurist ootamatu pildi. Veel hiljuti oletati, et Kuust vaid veidi suurem planeet pole Maa kaaslasest palju erinev.
Messengeri poolt kogutud andmed viitavad aga muu hulgas, et Merkuuri võib pidada hetkel ainsaks Päikesesüsteemi kehaks, millel on plastilise vahevöö ja vedelas olekus tuuma vahel tahke vahekiht.
Samuti näib planeedi magnetväli olevat Merkuuri keskpunkti suhtes kergelt nihkes.
Kuigi planeedil puudub laamtektoonika, leidis sond märke kunagisest laiaulatuslikust vulkanismist. Planeediteadlased oletavad, et protsesse toitis planeedi jahtumisega seonduv kokkutõmbumine.
Messengeri kogutud andmetega suudeti täpsustada, et Merkuuri raadius kahanes miljardite aastate jooksul umbes 5-7 kilomeetrit.
Lisaks leiti kinnitust hüpoteesile, et planeedi pooluste lähistel asuvates kraatrites lasub miljardeid tonne veejääd nagu olid vihjanud eelnevad raadioteleskoopidega tehtud vaatlused.
Messengeri poolt tehtud ülevõtteid lähemalt uurides pidid teadlased tõdema, et jääd katab õhuke konsistentsilt ja värvuselt tõrva meenutav kiht. Avastusest teatanud töörühm oletas, et see koosneb süsivesinikest.
Ent ehk kõige tähtsamana sunnivad Messengeri poolt kogutud andmed planeediteadlasi formuleerima uusi Merkuuri tekkimist kirjeldavaid hüpoteese.
Vaatlused näitasid, et planeedil leidub rikkalikult kergesti aurustuvaid elemente nagu väävel, kloor, naatrium ja kaalium. Ent samal ajal on planeet väike ja suhteliselt rauarikas, misläbi oleks pidanud sellel vähemalt mingi perioodi valitsema temperatuurid, mis oleks viinud kergesti aurustuvate elementide ilmaruumi põgenemiseni.
Kaks korda pikendatud missioonile sunnib joont alla tõmbama orbiidi tõstmiseks kasutatud gaasi lõppemine. Viimati oli võimalik tehiskaaslast kõrgemale orbiidi tõugata 23. aprillil.
