Noore Maa atmosfäär kaalus poole vähem kui nüüd (see teadmine aitab muide kosmosest elu leida!)

 (2)
Noore Maa atmosfäär kaalus poole vähem kui nüüd (see teadmine aitab muide kosmosest elu leida!)
2,7 miljardi aasta vanuse rahnu kihtidel on jälgi ainuraksest fotosünteetilisest eluvormist, mis elas meie mõistes hõredas atmosfääris. (Foto: Roger Buick / Washingtoni ülikool)

Ürg-Maa atmosfäär võis olla seniarvatust poole hõredam. Loe, kuidas see mõjutab kosmosest elu leidmise tõenäosust.

Teadlased on juba pikka aega postuleerinud, et muiste pidi planeedi Maa atmosfäärirõhk olema oluliselt kõrgem kui praegu, kuna päikesekiirgust jõudis maapinnale vähem.

Nüüd on uurijad aga teinud avastuse, mis annab mõista, et too hüpotees ei pea sugugi vett.

2,7 miljardi aasta vanustesse laavavooludesse kätketud õhumulle uurides leidsid teadlased, et toona pidi õhurõhk olema praegusest hoopis poole väiksem — teisisõnu oli kauges minevikus atmosfäär märksa kergem.

Kuna tõendid kinnitavad, et samal ajal esines Maal vedelat vett, pidi atmosfääris olema seniarvatust palju vähem lämmastikku ja rohkem kasvuhoonegaase nagu süsinikdioksiid ja metaan, mis takistasid soojust kosmosesse hajumast.

Kui uus hüpotees kinnitamist leiab, ei too see olulist muutust kaasa mitte ainult arusaamisesse ürgsel Maal toimunud protsessidest.

See näitab ka, et mikroobid on võimelised ellu jääma hõreda atmosfääriga planeetidel, mis suurendab tõenäosust kunagi tulevikus avastada väljastpoolt Päikesesüsteemi planeete, millel võib kohata elu.