Seni kehtis teooria, et Kuu suurim basaltpinnases asuv meri Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean tekkis Kuu ja asteroidi rängast kokkupõrkest Päikesesüsteemi kaootilises lapsepõlves, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kahe NASA sondi, Ebbi ja Flow, andmed näitavad aga, et seda umbes 2600 kilomeetri laiust platood ümbritsevad pikad laavaga täidetud nõod, mis moodustavad hiiglasliku nelinurga pindalaga umbes 4 miljonit ruutkilomeetrit.

Kui see oleks tekkinud kokkupõrkel asteroidiga, oleks selle piir olnud ovaalne või ringikujuline.

Nüüd arvavadki astronoomid, et see tohutu suur meri tekkis ägeda geoloogilise aktiivsuse tõttu veidi pärast Kuu tekkimist.

Umbes samamoodi nagu Maa tektooniliste laamade liikumine tekitab maavärinaid, venitasid metsikud geoloogilised jõud Kuu koort nii, et sellesse tekkisid lõhed.

Nendest voolas välja hõõguvpunane laava ja ujutas üle Kuu selle piirkonna, mida me tänapäeval tunneme Tormide ookeanina.