SpaceX-i Falcon raketid ja Dragon-kosmoselaevad, Orbitali Antares raketid ja Cygnus-kosmoselaevad, kahe erafirma kosmosealused on suutnud teha seda, milleks NASA-l endal hetkel ressursse ei jätku, ehk võtnud üle rahvusvahelise kosmosejaama varustamise. Ja vähemalt SpaceX-i puhul vaadatakse Maa orbiidilt märksa kaugemale, Marsi-lendude suunas.

Kolmapäeval kiitis NASA juht Charles Bolden NASA senist koostööd erasektoriga, ja teatas, et järgmisel nädalal antakse välja kontrahtid järgmiste suurte ühisprojektide tarbeks. Vastavalt Barack Obama kosmoseprogrammile otsitakse nüüd partnereid, kes suudaks viia ka meeskonnad ISS-i pardale, alates 2017. aastast. Seni pole ei SpaceX ega Orbital ju mehitatud lende suutnud korraldada.

Kõik meeskonnad jõuavad ISS-i pardale praegu Vene rakettidega Sojuz TMA, kaupa toimetab orbiidile ka Vene kosmosealus Progress-M, tulevast aastast alates ka Proton-M (hoolimata seda tüüpi rakettide stardi sagedasest nurjumisest). Lisaks varustavad oma mooduleid eurooplaste ATV- ja jaapanlaste HTV-transpordilaevad.

Senine NASA programm COTS (Commercial Orbital Transportation Services e k kommertslikud orbitaaltransporditeenused), mis aitas erasektoril välja töötada transpordialuseid ISS-i varustamiseks, on nüüdseks lõppenud. Järgmine suurprogramm kannab nime CCTCap (Commercial Crew Transportation Capability e k kommertslik meeskonnatranspordi võimekus).

Elon Muski juhitav SpaceX valiti NASA partneriks juba 2006. aastal, ja esimese lennu kosmosejaama juurde suutis selle firma alus teha mullu. Kokku on NASA neilt tellinud 12 lendu ISS-i juurde, millest kaks on juba tehtud, 1,6 miljardi dollari eest. Selle firma kosmoselaev Dragon on praegu ainus USA kosmosealus, mis suudab ka maapinnale tagasi jõuda.
David W. Thompsoni juhitav Orbital Sciences Corporation sai NASA partneriks 2008. aastal ja suutis esimese lennu kosmosejaama juurde teha nüüd oktoobris. Kokku 1,9 miljardi dollari eest on NASA neilt tellinud veel kaheksa varustuslendu ISS-ile. Orbitali välja töötatud transpordilaev Cygnus küll Maa atmosfääri taassisenemist üle ei ela, seega kasutab kosmosejaama meeskond teda ka prügikastina, mille sisu hävineb atmosfääris koos alusega.