Kuna sond asub Maast umbes 6,4 miljardi kilomeetri kaugusel, läheb aga info edastamiseks terve hulk aega - praeguse prognoosi kohaselt jõuavad viimased teadusandmed meieni 20 kuu pärast.

Osa andmeid on aga juba kohal ning NASA teadlased on sellest vaimustuses. "Info, mis praeguseks pärale on jõudnud võimaldab meil Ultima Thule kohta palju teada saada. Edasine info saab asju ainult paremaks teha," ütles Alan Stern, Southwest uurimislabori juht.

Esimesed kohale jõudnud hägused fotod võimaldavad näiteks rohkem teada saada Ultima Thule kuju kohta - on näha, et see näeb välja nagu keeglikurikas ning pöörleb tõenäoliselt ümber enda telje. Samas ei ole teadlased veel viimases kindlad - Ultima Thule võib koosneda ka kahest kehast, mis teineteise ümber tiirlevad. Selle mõistatuse lahendavad aga hiljem Maale jõudvad andmed.

Samas on selge üks - tegemist on pöörleva kehaga. Kuna pöörlemistelg oli suunatud täpselt sondi poole, ei suutnud teadlased varasemate fotode põhjal hinnata, kas keha pöörleb või mitte - selle eredus ei tundunud muutuvat ning seetõttu oli seda keeruline hinnata. Teadlased tegelevad nüüd pöörlemisperioodi välja selgitamisega.

Kosmosespetsialistid on sondi töö üle väga tänulikud. "New Horizons sondil on meie südames eriline koht. Tegu on vastupidava väikese avastussondiga, mis muuhulgas teeb ka suurepäraseid fotosid," ütles Johns Hopkinsi rakendusfüüsika labori juht Ralph Semmel. Tema sõnul on Ultima Thule uurimine märgiline sündmus ning seda ka maailma mastaabis.

Praeguse plaani kohaselt jätkab New Horizons sond Kuiperi vöö uurimist vähemalt 2021. aastani. Uurimisrühma liikmed loodavad aga, et sond suudab vastu pidada veel kauemgi.