NASA sondid Voyager 1 ja Voyager 2 on juba aastakümneid kosmost uurinud ja saanud oma ülesannetega seejuures kiiduväärselt hakkama.
Nüüdseks on mõlemad aparaadid Päikesesüsteemist lahkunud ja edastavad Maale esimesi päris vahetuid andmeid väljastpoolt meie pisikest universumisoppi.
42 aasta vanuse kosmosesondi käigus hoidmine pole aga sugugi lihtne ülesanne. Praegu tegelevad NASA insenerid sondi normaalse töö taastamisega pärast seda, kui Voyager 2 automaatsed rikkekaitse-süsteemid lülitasid välja selle teadusaparatuuri.
Ehkki Voyager 2 oli kahest sondist esimene, mis 1977. aastal Maalt lahkus, kavandati selle Päikesesüsteemist välja viiv lennutrajektoor veidi pikemaks kui paarilise oma.
Voyager 2 on ainus kosmoseaparaat, mis on külastanud nii Saturni kui Neptuuni; need n-ö kõrvalepõiked ei võimaldanud sel tähtedevahelisse keskkonda jõuda enne kui alles 2018. aastal, samas kui tema „kaksikvend“ Voyager 1 jättis Päikesesüsteemi seljataha juba 2012. aastal.
Esimene ohumärk ilmutas end tänavu 25. jaanuaril, kui sond keeldus sooritamast kavandatud manöövrit eesmärgiga kalibreerida pardal asuvat magnetvälja mõõtmise seadet. Voyager 2 peab jätkuvalt Maaga sidet, kuid pärast ebaõnnestunud manöövrit on selle teadusaparatuur välja lülitunud.
Pärast sondi kaugmõõtmisandmete ehk telemeetria uurimist usuvad insenerid, et ärajäänud pöörde tagajärjel jäid sondi kaks energiakulukat süsteemi samaaegselt töötama. Taoline olukord võis nõuda rohkem energiat kui sondil varuks oli, mistõttu käivitus automaatne rikkekaitse-süsteem, mis lülitas välja kõik süsteemid peale kõige elutähtsamate.
NASA reaktiivuuringute laboratoorium JPL varustas Voyager 2 elektri tootmiseks termoelektrilise radioisotoop-generaatoriga. Fotoelektriliste päikeseelementide tõhusaks rakendamiseks on sond Päikesest juba liiga kaugel.
Termoelektriline radioisotoop-generaator — seade, mida kasutati ka Marsi-kulguri Curiosity juures — toodab pidevalt energiat, kuid selle jõudlus kahaneb veidi iga aastaga sedamööda, kuidas plutooniumkütust vähemaks jääb.
Möödunud aastate jooksul on insenerid sondi energiatarvet vähehaaval kahandanud. Näiteks lülitati energia säästmiseks välja kosmilise kiirguse mõõtmise allsüsteemi radiaator (ehkki seade ise jätkab töötamist).
Probleemi olemuse endale täielikult selgeks teinud, suutsid JPL-i insenerid tänavu 28. jaanuaril taaskäivitada sondi teadusseadmete komplekti. Praegu tegeleb töörühm sondi normaalse töö taastamisega, mis võtab veel aega — lõppeks on ju tegemist 1970. aastatest pärineva aparaadiga, mis asub meist 18,5 miljardi kilomeetri kaugusel.
Iga Maalt välja saadetud käskluse kohalejõudmine sondini võtab aega 17 tundi ja kinnitus, et käsklus täideti, rändab Maale tagasi sama kaua. See tähendab, et ainuüksi teadasaamine, et edastatud käsul olid soovitud tulemused, võtab aega poolteist ööpäeva.
Probleemidest hoolimata on Voyageri sondid Maa teadlaste jaoks üliolulised süvakosmose uurimise vahendid.
