NASA on totaalselt kindel, et 2032. aasta asteroid Maad ei taba. Vist...
Asteroiditabamus elab kõigi maailmalõpuootajate meeltes alates 1998. aasta Hollywoodi filmidest Armageddon ja Deep Impact. Ja nii vorbib meedia ridamisi uudiseid uutest ohtudest, mis võiks Maad tabada. Muidugi eeldusel, et nad kaugelt mööda ei lenda.
Ja nii tuli ka äsjane teade, et Ukraina astronoomid Krimmi astrofüüsika observatooriumist on märganud suurt (läbimõõduga 410 meetrit) asteroidi, mis oleks justkui teel tagasi meie suunas, ja võiks tabada Maad 26. augustil 2032. Asteroidile on antud ajutiselt nimeks 2013 TV135.
Paraku, kui NASA arvutas selle asteroidi trajektoori üle, pidi ta hakkama järjekordset katastroofiteooriat kummutama. NASA on 99,998 protsenti veendunud, et see asteroid lendab Maast mööda, teatas Spaceguardi programmi juht Dan Yeomans. Maa tabamise tõenäosus on 1:63000, ehk peaaegu olematu.
Aga välistatud ju ka ei ole.
Kõnealune asteroid möödus Maast 16. septembril 6,7 miljoni kilomeetri kauguselt, ja peaks uuesti mööduma 2032. aastal. Septembrikuine möödumine avastati alles tagantjärele, kui asteroid oli juba eemaldumas. See seab NASA NEO-programmi efektiivsuse veidi küsimärgi alla.
NEO-programm, hüüdnimega Spaceguard, jälgib asteroidide liikumist Maa lähikonnas, ja neljasajameetrise läbimõõduga asteroide naljalt kahe silma vahele ei jäta.
Kokku tuleb silma peal hoida 10 332 Maa orbiiti jagaval asteroidil ja seda kiviklibu jääb silma ka seda enam, mida paremad teleskoobid orbiidil tööle hakkavad. Aga kui me hakkaks kirjutama igast asteroidist, mis Maast miljonite kilomeetrite kauguselt mööda lendab, siis tuleks selliseid uudiseid juba mitu korda nädalas.
Inimkond pole asteroiditabamust teadaolevalt näinud, kuigi hiiglaslikest, miljonite aastate jooksul pinnase ja taimkattega kattunud kraatritest saabki palju järeldada. Oletatav asteroid, mis võinuks esile kutsuda dinosauruste väljasuremise 65 miljonit aastat tagasi, pidi olema läbimõõduga enam kui kümme kilomeetrit. Kokkupõrkeid enam kui viiekilomeetrise läbimõõduga objektidega juhtub iga 20 miljoni aasta tagant.
Ligemale neljasajameetrise läbimõõduga kivid (nagu nüüd ukrainlaste avastatu) sisenevad Maa atmosfääri keskmiselt iga 5200 aasta tagant, ja väljasuremissündmusi ei ole tekitanud. Väiksemaid meteoriidikraatreid on Maal lugematu hulk, aga meteoorid on olnud pigem säravad vaatepildid taevas, mitte katastroofide põhjustajad..
