„Ma usun, et saame tugevaid viiteid elu kohta väljaspool maakera järgmise aastakümne jooksul ja lõplikke tõendeid järgmise 10-20 aasta jooksul,“ ütles NASA juhtiv uurija Ellen Stofan teisipäeval Washingtonis korraldatud avalikul arutelul, vahendab Iltalehti.

„Me teame, kust otsida ja kuidas otsida. Suuremal osal juhtudest on meil ka vajalik tehnoloogia,“ ütles Stofan ajalehele Los Angeles Times.

Stofan rõhutas siiski, et jutt ei käi „väikestest rohelistest mehikestest“, vaid mikroobidest.

Üritusel esitleti mitmeid viimasel ajal saadud uurimistulemusi, mis viitavad sellele, et inimkond on uue elu leidmisele lähemal kui kunagi varem.

Sellele viitavaid uurimistulemusi on saadud näiteks Marsilt, mille põhjapoolkeral on kunagi teatavasti olnud vett kuni 1,2 miljardi aasta vältel.

Ajaleht Washington Post teatas teisest lubavast leiust, keerulistest süsinikul põhinevatest molekulidest, mis on elusolendite algosad. Unikaalse leiu tegi rahvusvaheline uurimisgrupp.

„See kõnealune päikesesüsteem paistab arenevat samal viisil kui kunagi meie omagi,“ rääkis uurimisgruppi kuuluv Harvardi ülikooli astronoomia abiprofessor Karin Öberg.

Orgaanilised molekulid on otsustavas rollis aminohapete ja valkude arenemisel. Neid molekule leiti niinimetatud protoplanetaarselt kettalt, mis on peamiselt jääst ja tolmust koosnev mass. Sellest massist moodustub pikkamisi planeet noorde päikesesüsteemi.

„Me teame, et kui meie oma päikesesüsteem oli noor, sisaldas see vett ja keerulisi orgaanilisi molekule. Me teame seda tänu komeetide uurimisele,“ ütles Öberg Washington Postile. „Me oleme lõpuks selgusele jõudmas, et me ei ole ainulaadsed.“

Leitud molekulid on sündivas päikesesüsteemis sobival kohal, et kinnituda komeetide külge. Maailmaruumis rändavate komeetide abil võivad elu ehitusained ühest päikesesüsteemist teise siirduda, arvavad teadlased.