Nende keskelt on aga leitud ka mõned suurimad ja võimsaimad mustad augud, mis üldse kunagi avastatud on. Sellistest mustadest aukudest lähtuvad enamasti ka energiarikkad ülikuumade osakeste joad, mis tähtede teket takistavad. See on omakorda pannud teadlased otsima täpsemat vastust küsimusele - kus ja kuidas tähed siis tekivad?

NASA Chandra röntgenobservatooriumi ja Hubble kosmoseteleskoobi abiga on sellele küsimusele nüüd täpsem vastus leitud. Maast umbes 5,8 miljardi valgusaasta kaugusel asuv Fööniksi galaktikaparv on koduks mustale augule, mis võimaldab parves oleval gaasil jahtuda ja tähti sünnitada nagu segane. Tegemist on esimese korraga, kui teadlased on sellise "tähesõime" üles leidnud, kuigi nende olemasolu üle on spekuleeritud ka varem.

Võtmeks on see, et selle galaktikaparve keskel olev ülimassiivne must auk on gravitatsioonijõu poolest oluliselt nõrgem kui teistes parvedes olevad mustad augud. See tähendab, et selle puhul ei teki ka sellised ülikuumad osakeste joad, mis musta augu ümber oleva gaasi jahtumist takistaks ning see jahtumine ongi aluseks tähtede tekkele. Teadlased arvavad, et potentsiaalselt tähti moodustavat gaasi on parves nii palju, et see on võrdne miljardite Päikeste massiga.

"Olukorda võiks võrrelda kuuma päevaga, kui toas töötab konditsioneer. Samal ajal tehtakse aga tuppa lõke. Konditsioneer ei saa tuba enne maha jahutada, kui lõke on kustutatud," näitlikustab Waterloo Ülikooli teadlane ja musta auku puudutava uurimuse üks autoritest Brian McNamara. "Sarnaselt sellele olukorrale - kui musta augu kuumutamisvõime välja lülitatakse, saab gaas jahtuda."

Teadlaste sõnul sünnitab Fööniksi galaktikaparv hetkel tähti 500 korda kiiremini kui Linnutee galaktika. See efekt ei ole aga igavene. "Meie tulemused näitavad, et must auk on vaid hetkeliselt tähtede sünnile kaasa aidanud. Kui see aga uuesti tugevneb, hakkavad toimuma sarnased protsessid nagu teiste mustade aukude puhul ja tähtede teke aeglustub," ütles teine nähtuse uurimisega tegelenud teadlane Mark Voit Michigani Ülikoolist.

Uurimistöö tulemused võimaldavad inimestel paremini mõista galaktikaparvede elutsüklit ning seda, kuidas mustad augud võivad sekkuda nendes tähtede tekkimise protsessidesse või neile hoopis - nagu praegusel juhul - kaasa aidata. Samuti oletavad teadlased nüüd leitu põhjal, et tähtede sünnitamise faas möödub galaktikaparvede ja nende keskmes olevate mustade aukude jaoks üpris kiiresti, kuna hetkel leitule sarnaseid galaktikaparvi pole veel leitud.