NASA ja Arizona ülikooli ühine programm kavatseb OSIRIS-REx-nimelise kosmoseaparaadi Floridast teele saata 8. septembril, arvestusega, et see kosmosesond jõuaks Bennu juurde augustis 2018.

Tegemist on taevakehaga, mille trajektoor ristub Maa orbiidiga (Päikese ümber) iga kuue aasta tagant, avastati Bennu aga aastal 1999. Tegemist on selgelt ohtliku taevakehaga, mille võimalust Maad tabada on peetud suureks, kuigi tabamuse tõenäosus on küll vaid üks 2700 vastu.

Neist asteroididest, mida Maalähedaste objektide (NEO) programm on viimase 60 päeva jooksul jälginud, võib 11-meetrise läbimõõduga asteroid 2016 NL39 tabada Maad ajavahemikus 2055 kuni 2116, ja 290-meetrise läbimõõduga 2016 PT ajavahemikus 2032 kuni 2097.

Neist, mida viimasel ajal näha pole olnud, võib aga 1,3-kilomeetrise läbimõõduga asteroid 29075 (1950 DA) tabada Maad aastal 2880, 490-meetrise läbimõõduga 101955 Bennu (1999 RQ36) aga ajavahemikus 2175 kuni 2199. Kokkupõrke oht on suurim aastail 2186, 2196 ja 2198.

On arvestatud, et üks enam kui 500-meetrise läbimõõduga asteroid muutub Maale ohtlikuks iga 130 000 aasta tagant, ehk kuigi tabamuseoht on haruldane, on see olemas. Asteroiditabamuse katastroofilist mõju on võimatu täpselt ette näha, on ka selge, et tulevikus vajab Maa võimet end selliste tabamuste eest kaitsta.

OSIRIS-REx peaks esmalt aasta jagu tiirlema Päikese ümber, et siis Maa gravitatsioonivälja appi võttes võtta kiirendus asteroidi suunas.

OSIRIS-REx peaks jõudma asteroidile nii lähedale, et viieks sekundiks robotkäega asteroidi pinda riivata, selle pihta lämmastikgaasi pritsida, mis paljastaks ka kive ja pinnast, pinnaseproov kokku koguda ja alates 2021. aastast kahe- ja pooleaastase lennuga Maale tuua. Septembris 2023 peaks teadlastel seega konkreetne pinnasproov asteroidist käes olema.

Bennu valiti välja esiteks seetõttu, et ta on maalähedane objekt, mis teeb Päikesele tiiru peale iga 436 päevaga, teiseks peab ta olema piisavalt suur (üle 200 m), et sellelt pinnaseproovi võtta, kolmandaks peab olema tegemist süsinikkurikka pinnasega. Nende kriteeriumite põhjal jäi sõelale vaid viis asteroidi ja Bennu valiti seetõttu, et selle asteroidi tõenäosus Maad tabada on suurim.

Bennu liigub maailmaruumis suhtelise kiirusega 28 000 meetrit sekundis, ja võimalikul tabamusel Maaga oleks selle purustusjõud võrreldav kolme miljardi tonni lõhkeainega TNT. Kas aga asteroid vajaks tulevikus hävitamist või kõrvaletõrjumist, on pigem 22. sajandi mure.