Barjääri tuvastas instrument, mille nimeks on Alice - tegemist on kompaktse ultraviolett-teleskoobi ja spektromeetriga. Alice'i peamine eesmärk missiooni raames oli uurida Pluto atmosfääritingimusi.

Nüüd kasutavad teadlased instrumenti aga selleks, et uurida päikesesüsteemi äärealasid ning nagu näha, siis mitte asjatult. Alice tuvastas kauguses ultraviolettkiirguse allika, mille puhul on teadlased nüüd jõudnud arvamusele, et tegemist võib olla valgusega, mis on vesinikmüüri poolt laiali paisatud.

Kui mõistatuslik valgus on tõesti sellisest müürist tekitatud, usuvad teadlased, et barjääri võib olla tekitanud päikesesüsteemiväliste tuulte põrkumine päikesetuultega. New Horizons meeskond plaanib nüüd sellesse kaugesse regiooni sondi abil umbes kaks korda aastas pilgu peale visata.

"Me usume, et seal on veel midagi, mingisugune lisaereduse allikas," ütles avastust käsitleva uurimuse kaasautor Randy Gladstone väljaandele Gizmodo. Mees avaldas lootust, et ehk õnnestub neil kosmosesondi abiga sellest kujutis luua.

2013. aastal läks Voyager üks kosmosesond sellestsamast barjäärist läbi. Seda pärast seda, kui kosmosesõiduk oli sinna lennanud umbes 40 aastat. Seeläbi sai sondist esimene inimese tehtud sõiduk, mis jõudis meie päikesesüsteemist väljapoole. Voyageri kogutud andmed on New Horizonsi sondi poolt kogutuga kooskõlas - ka esimene sond täheldas, et päikesesüsteemi äärealadel on mingit sorti barjäär.

New Horizons sond peaks tähesüsteemide vahelisse ruumi jõudma 2040. aastaks. Enne seda on sõidukiga kavas uurida Kuiperi Vöös asuvat Ultima Thule nimelist kosmoseobjekti. Sond peaks selleni jõudma 2019. aasta esimeseks jaanuariks, siis saame ka täpsemalt teada, mis objektiga tegemist on.