Küsimus puudutas eeskätt astronautide raskema häda tulemusi puhkudel, kui nad peavad olema pikka aega skafandrisse suletud. Oletame, et näiteks kosmoselaeva seinas on kusagil mingi mõra ja rõhk hakkab kiiresti langema - sel juhul on astronaudid sunnitud püsima oma skafandrites võibolla päevi ja ka kergemad ja raskemad ihuhädad otse enda ülikondadesse lahendama. Teine võimalik stsenaarium on näiteks see, kui astronaut peab mingil põhjusel pikka aega avakosmoses viibima.

Ehkki NASA uue põlvkonna skafandrid on varustatud puhta õhu, vee ja toitainetega tervelt kuueks päevaks, ei ole inimjäätmete küsimust seni adekvaatselt lahendatud.

Praegu kasutatakse täiskasvanute mähkmeid. Paar tundi reostatud mähkmes istumist viib aga infektsiooni ja lööbeni. Kaaluta olekus ehk ametlikult mikrogravitatsioonis pole lisaks palju vaja, et ollus hakkaks mööda skafandrit ringi hõljuma. Skafandris olemise puhul on ka astronaudi ligipääs oma kehaosadele piiratud - ei saa ninagi sügada, rääkimata pühkimisest.

NASA tingimuste kohaselt pidi lahendus olema selline, mille puhul ei peaks käsi kasutama ja ühtlasi selline, mille puhul skafandrit mingil viisil ei avata.

Peaauhind ehk 15 000 dollarit otsustati anda perearstile nimega Thatcher Cardon, kes pakkus välja, et skafandri kubemepiirkonda võiks konstrueerida väikese õhuluku. Õhulukk on seade, mis võimaldab inimeste ja esemete liikumist rõhu all oleva sõiduki ja seda ümbritseva keskkonna vahel, see on põhimõtteliselt väike kamber, millel on kaks hermeetilist ust, mis samaaegselt avatud ei ole.

Sellist kambrikest pakub Cardon ka skafandrite jaoks. Tema visiooni järgi ei tuleks väljaheiteid skafandris säilitada, vaid need hoopis kosmosesse lennutada. Juhul, kui astronaut on skafandris oma kosmoselaevas, lendab pakendike muidugi kusagile kosmoselaeva sisemusse kaaluta olekus hõljuma.

"Mõtlesin sellistele kirurgilistele tehnikatele nagu laparoskoopia, artroskoopia või endovaskulaarsed meetodid, mida kardioloogias kasutatakse - nende puhul tehakse inimkehasse väga väikesi avausi lõigates lausa imeasju," ütles Cardon.

Cardoni õhulukk näeb ette, et skafandrisse on võimalik läbi selle sisestada pisikesi täispuhutavaid esemeid nagu näiteks siibreid või mähkmeid. Astronaut asetab need oma kosmoseülikonda, ese puhutakse täis, astronaut vastab looduse kutsele, laseb seejärel siibrist või mähkmetest õhu välja ning see väljutatakse läbi õhuluku avakosmosesse.

Teise koha saanud meeskond nimega Space Poop Unification of Doctors sai 10 000 dollarit ja nende lahendus nägi ette süsteemi, mida "köetakse" erinevate passiivsete ja aktiivsete liigutustega ning mis lükkab tekkinud jäätmed astronaudi keha keskosast eemale ja säilitab need spetsiaalses skafandriosas, mis astronaudi kehaga kokku ei puutu.