NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale

 (8)

Titan on meie Kuust poole suurem taevakeha, mis tiirleb kuuenda kaaslasena ümber hiidplaneet Saturni. Tegemist on ainsa loodusliku kaaslasega meie Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär ja ainsa taevakehaga peale Maa, mille pinda katavad ulatuslikud vedelikukogud.

Ja seega, kui inimkond tahab kunagi saata sinna missiooni, mis suudaks otsida võimalike eluvormide järele, peab valmistama tõsiseks supluseks.

Titani uurimiseks on kosmoseagentuurid välja töötanud mitmeid ideid, millest ükski pole küll lõplikku heakskiitu saanud.

Titan Saturn System Mission (TSSM) oleks NASA ja ESA ühine projekt, saata kuumaõhupall Titani atmosfääri, et kuue kuu jooksul õhust seda taevakeha uurida. 2009. aastal otsustati küll seda projekti esialgu mitte edasi arendada.

Titan Mare Explorer (TiME) oleks aga robotallveelaev, mis kukutataks mõnda suuremasse järve (merre) Titani põhjapoolkeral ja võimaldaks uurida sealseid tingimusi kolm kuni kuus kuud. Aparaat küll mootoreid ei omaks, ehk ta pigem hõljuks merepinnal, kui suudaks edasi liikuda.

Seotud lood:

Kolmanda ideena tuli Idaho ülikoolist Jason Barnes 2012. aastal välja Aerial Vehicle for In-situ and Airborne Titan Reconnaissance (AVIATR) ideega, mis kujutaks endast drooni, mis lendaks läbi Titani atmosfääri ja võtaks kõrge resolutsiooniga fotosid. NASA otsustas sellele ideele mitte raha anda.

Hispaania firma SENER tuli aga 2012. aastal välja oma järvemaanduri projektiga, Titan Lake In-situ Sampling Propelled Explorer (TALISE) omaks ka tõukesüsteemi, et meres edasi liikuda.

Nüüd esitles NASA järgmist ideed - Titan Submarine ehk Titani allveelaev, mis kaaluks ligemale tonni, Titani peale viiduna suudaks aga 90 päeva jooksul sealses Kraken Mares edasi liikuda, mille jooksul läbiks ta 2000 kilomeetrit. Titani peale viiks selle allveelaeva mõni X-37 tüüpi kosmoselennuk. Vormiliselt on tegemist edasiarendusega TSSM projektist.

Kraken Mare on 400 000 km² suurune, suurim meri Titani põhjapoolkeral ja vähemalt senistel andmetel kujutab endast mitte vee-, vaid vedela metaani kogu. Suurim sügavus paistab olevat vaid 160 meetrit, mistõttu selle mere pinnal on parimal juhul näha vaid õrna lainetust.