Teineteisest üheksa kilomeetri kaugusel olevad satelliidid suhtlesid omavahel üle raadiolainete ning üks neist andis teisele käsu tööle panna vee jõul toimiv tõukurilahendus ning lähemale liikuda. Täpsemalt toimib lahendus auru abiga, mis kosmoseaparaati liigutab.

NASA teadlased loodavad, et veel toimivaid lahendusi saaks kasutada tulevikumissioonide puhul, kus väikesed kosmosemasinad saadetaks universumi kaugemaid osasid avastama. "Sellised katsed aitavad meil arendada väikestel kosmoseaparaatidel kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi, mida saaks kasutada nii Maa orbiidil kui ka sellest kaugemal," ütles SSTP programmi juht Roger Hunter.

Vesi on kütusena väga hea, kuna seda on universumis eri kujul (näiteks jääna) üpris palju ning nii saaks kosmost avastav aparaat vajadusel käia planeetidel või teistel taevakehadel aeg-ajalt kütusevarusid täiendamas.

Kuid see polnud ainus katse eesmärk. NASA katsetas ka, kui hästi sellised väikesed kosmoseaparaadid iseseisvalt omavahel koordineerida ning tegevusi läbi viia suudavad. See loob aluse selleks, et tulevikus võiksid mitmed autonoomsed kosmoseaparaadid omavahel suhelda ning iseseisvalt kosmost avastada.

"Meie meeskond on väga õnnelik, et oleme oma laiendatud missiooni käigus ka pärast 1,5 aastat siiani uusi lahendusi katsetamas," ütles missiooni üks projektijuhte Darren Rowen. Missiooni käigus on varasemalt katsetatud ka näiteks optilisi suhtlussüsteeme, mis tõotavad kosmoseaparaatide infovahetuses revolutsiooni, kuna võimaldavad infot vahetada kiiremini ja suuremas mahus.