Praeguseks enam kui 2650 eksoplaneeti avastanud teleskoobi põhimissioon sai läbi 2013. aastal, kui tõrke tõttu ei suutnud teleskoop end enam ülitäpselt suunata ning ei saanud seetõttu enam valguse muutuste uurimise läbi eksoplaneete avastada.

Teadlased mõtlesid aga välja mooduse päikesevalguse abil teleskoobi tasakaalu saamiseks ning leidsid sellele muu rakenduse - uus missioon kandis nime K2 ning selle käigus uuris teleskoop 80-päevaste uuringuperioodide vältel erinevaid kosmilisi objekte ja nähtusi.

Seoses viimase missiooniga pandigi selle aasta juulis Kepleri teleskoop unerežiimile, et see suudaks Maale tagasi saata oma 18. uuringuperioodi vältel kogutud andmed. Kuna selliseid andmeid saab Maale saata ainult teatud ajaperioodidel, oli oluline, et teleskoop oleks selleks hetkeks töövõimeline.

Teleskoop sai oma andmed augustis ilusti koju saadetud ning läks seejärel uuesti unne. Nüüd äratati seadeldis uuesti üles ning teleskoop alustas oma 19. uuringuperioodi. Vaatamata sellele, et kõik on hiljuti hästi läinud, on NASA teleskoobi tuleviku suhtes ebakindel. "Kosmosesõiduki konfiguratsiooniseaded on pärast seekordset äratust pisut muutunud, kuna üks tõukuritest käitub ebatavaliselt," teatas NASA eilses avalduses. "Kahjustada on saanud ka teleskoobi suunamisvõime ning on ebaselge, palju kütust sellel järgi on." Kõik see võib viidata, et teleskoobil ei pruugi elupäevi olla enam kauaks.

Kuigi teleskoobi tulevik on ebaselge, tasub silmas pidada, et Kepleri missioon pidi algselt kestma kolm ja pool aastat ning on praeguseks kestnud pea üheksa ja pool aastat. Seega võib öelda, et masin on tegelikult ka praeguseks inimkonda teeninud enam kui piisava aja.