MÕJUB: Maa külgetõmbejõud käristab Kuud katki

 (13)

Maal näeme me tõusu ja mõõna efekti, mille kutsub oma raskusjõuga veekogudes esile eriti Kuu, vähemal määral ka Päike, aga üha selgemaks on saanud, et midagi samasugust kutsub Maa ise ka Kuul esile.

Juba varem oli teadlastele teada, et Maa võib Kuu peal loodeid esile kutsuda, kuid Kuu peal teatavasti ookeane ei ole, ehk meie mõistes veepinna tõusu ja mõõnu ei saa ilmneda. Kuu-luure satelliit Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO), mille NASA 2009. aastal Kuu orbiidile toimetas, on aga paljastanud, et Maa lähedus põhjustab Kuul regulaarseid pinnaserebendeid.

Juba 2010. aastal avastati, et Kuu tõmbub kokku, ning murranguhaavu, mis seda tõestavad, on tänaseks leitud juba enam kui 3200. Kui kunagi arvati, et need tektoonilised vormid, kümneid meetreid kõrged, kuid reeglina vaid mõned kilomeetrid pikad rebendid on tekkinud 50 miljonit aastat tagasi, siis nüüd on üha selgem, et nende moodustumine on jätkuv protsess. Teatavasti põhjustab kahe taevakeha üheaegne pöörlemine ka selle, et Kuu on kogu aeg vaid ühe küljega Maa suunas. Moonutusi Kuu pinnas on näha eriti ekvaatori, aga ka pooluste lähistel.

Seotud lood:

Kuna ilmnes, et ainult Kuu sisemuse jahenemine ei saa sellist armistumist esile kutsuda, jõuti selgusele, et tegemist on mingi suurema ja välise mõjuga terve Kuu mastaabis. See väline mõju on Maa külgetõmbejõud. Looded ei ilmne ka ühtlaselt kogu Kuu peal, vaid ikka nendel aladel, mis on kas lähimal või kaugeimal Maast. Nende mõju Kuu pinnale on siiski 50 kuni 100 korda väiksem Kuu enda kokkutõmbumisest. Teadustöö tulemused ilmusid ajakirjas Geology.

Kuu pinnaserebendid kutsuvad kahtlematult esile ka kuuvärinaid, mida esineb ilmselt kõige enam siis, kui Kuu on parajasti kaugeimal Maast. Kuu peal küll pärast 1977. aastat töötavaid seismomeetreid enam ei ole, kuuvärinate analüüs on seni tuginenud kaudsetele arvutustele, kasutades ka Apollo-missioonide andmeid.

LRO saatmine Kuu orbiidile läks maksma pool miljardit dollarit, lähimas punktis möödus aparaat Kuu lõunapoolusest umbes 20 kilomeetri kõrguselt. Lisaks sellele paiknevad Kuu ja Maa gravitatsioonilisi jõude ja orbitaalset liikumist tasakaalustavates Lagrange'i punktides L1 ja L2 kaks ARTEMIS-satelliiti. Hiina kuukulgur Yutu, mis tänaseni Kuu pinnal elumärke näitab, küll tõsisemaid teadusuuringuid ei võimalda.

NASA huvi on selgelt suunatud juba kaugemale Kuust, küll on lähiaastail oodata Kuu peale või selle orbiidile esimeste erafirmade kulgureid, nagu ka Hiina, India, Jaapani ja edaspidi ka Vene kosmosegentuuride aparaate.