Mäletatavasti tegi Elon Muski kosmosefirma SpaceX tõelist ajalugu, kui 6. veebruaril lennutati kosmosesse uus võimas rakett Falcon Heavy ning selle kaks kiirendit ka tervelt Maale tagasi toodi.
Selle stardiga tõendas SpaceX, et nad on võimelised viima orbiidile kaks korda suurema koorma kui nende lähim konkurent ja tegema seda vaid veerandiga oma lähima konkurendi stardi maksumusest. See lähim konkurent on Boeingi ja Lockheed Martini 2005. aastal loodud United Launch Alliance, kelle suurima ja võimsaima raketi Delta IV Heavy ühe stardi hind on 350 miljonit dollarit. Hind on Falcon Heavy maksumusest (90 miljonit) palju kõrgem seepärast, et Delta IV Heavy ei ole mingil moel taaskasutatav.
Nüüd paistab aga, et jõujooned võivad muutuda. Nimelt on ka ULA taaskasutatavat raketti arendamas. Delta IV Heavy on plaanis peagi pensionile saata (enne seda viiakse läbi veel seitse kavas olevat missiooni) ja selle asemel peaks SpaceXi Falcon Heavyga konkureerima hakkama ULA rakett Vulcan.
ULA tegevjuht Tory Bruno teatas Business Insiderile, et Vulcani esimene start peaks toimuma ülejärgmise aasta keskel ja selle ühe stardi maksumus jääb alla 100 miljoni dollari piiri. Vulcanit on arendatud ajast, mil Bruno ULA juhiks sai ehk aastast 2014.
Vulcan võib Maa-lähedasele orbiidile toimetada 36-tonnise kandami. Tõsi, võib tekkida küsimus selle konkurentsivõimes, sest seda on Falcon Heavyst (63,8 tonni) vähem ja Falcon Heavy start maksab juba niigi alla 100 miljoni.
Ent Bruno sõnul on Vulcanil siiski oma eelis siiski olemas ja selleks on raketi kõige ülemine aste.
Falcon Heavy kasutab kütusena petrooleumi, mis võib kosmoses mõne tunni järel külmuda. Vulcani kõrgeima astme mootorite puhul kasutatakse aga vedelat hapnikku ja vesinikku, mis on kosmose krõbedatele oludele paremini vastupidavamad. ULA on ühtlasi oma raketi ülemist astet arendamas selliseks, et seda on võimalik kosmoses pärast esmase ülesande täitmist uuesti tankida. See tähendab, et ülemist astet, mida ULA nimetab ACESiks (Advanced Cryogenic Evolved Stage), saab taaskasutada, mitte ei muutu see pärast oma ülesande täitmist (näiteks sateliidi orbiidile viimist) kosmoseprügiks.
Üks võimalik stsenaarium oleks näiteks see, et kui Maalt viiakse kosmosesse mõni seade, mis on nii raske, et madalast Maa orbiidist kõrgemale seda toimetada ei jõua, saab tangitud ACES selle kosmoses nii-öelda turjale haarata ja lennata ükskõik millisesse Päikesesüsteemi paika. Bruno väitel võiks sellisest lahendusest saada transpordisüsteem, mille abil lennatakse Maa, Kuu ja asteroidide vahet.
Vulcani kiirendite mootorid nimega SMART on samuti taaskasutatavad. Erinevalt Falcon Heavyst ja Falcon 9st, mille kiirendid laskuvad tagasi maale tervenisti, ühes tükis, tuuakse Vulcani puhul langevarjudega Maale tagasi vaid lahtikäivad mootorid, millega saab kanderaketi maksumust kahe kolmandiku võrra vähendada. Maale naasvad mootorid püütakse poole laskumise pealt õhust kinni suure helikopteri abiga. ACES peaks debüüdi tegema aastal 2023 või 2024 ja SMART pärast seda.
ULA panustab eeskätt suurtele sateliididele, mida on tarvis kosmoses üpris kaugele toimetada.
SpaceX investeerib juba teatavasti 106 meetri kõrguse planeetidevahelisteks lendudeks mõeldud BFRi (Big F... Rocket) ehitusse, mis peaks Elon Muski plaanide järgi Marsi poole lendama aastal 2022. Amazoni miljardärist omaniku Jeff Bezose kosmosefirma Blue Origin arendab samuti taaskasutatavat raketti, mil nimeks New Glenn.
