Falcon Heavy kasutab kütusena petrooleumi, mis võib kosmoses mõne tunni järel külmuda. Vulcani kõrgeima astme mootorite puhul kasutatakse aga vedelat hapnikku ja vesinikku, mis on kosmose krõbedatele oludele paremini vastupidavamad. ULA on ühtlasi oma raketi ülemist astet arendamas selliseks, et seda on võimalik kosmoses pärast esmase ülesande täitmist uuesti tankida. See tähendab, et ülemist astet, mida ULA nimetab ACESiks (Advanced Cryogenic Evolved Stage), saab taaskasutada, mitte ei muutu see pärast oma ülesande täitmist (näiteks sateliidi orbiidile viimist) kosmoseprügiks.
Üks võimalik stsenaarium oleks näiteks see, et kui Maalt viiakse kosmosesse mõni seade, mis on nii raske, et madalast Maa orbiidist kõrgemale seda toimetada ei jõua, saab tangitud ACES selle kosmoses nii-öelda turjale haarata ja lennata ükskõik millisesse Päikesesüsteemi paika. Bruno väitel võiks sellisest lahendusest saada transpordisüsteem, mille abil lennatakse Maa, Kuu ja asteroidide vahet.
Vulcani kiirendite mootorid nimega SMART on samuti taaskasutatavad. Erinevalt Falcon Heavyst ja Falcon 9st, mille kiirendid laskuvad tagasi maale tervenisti, ühes tükis, tuuakse Vulcani puhul langevarjudega Maale tagasi vaid lahtikäivad mootorid, millega saab kanderaketi maksumust kahe kolmandiku võrra vähendada. Maale naasvad mootorid püütakse poole laskumise pealt õhust kinni suure helikopteri abiga. ACES peaks debüüdi tegema aastal 2023 või 2024 ja SMART pärast seda.
ULA panustab eeskätt suurtele sateliididele, mida on tarvis kosmoses üpris kaugele toimetada.
SpaceX investeerib juba teatavasti 106 meetri kõrguse planeetidevahelisteks lendudeks mõeldud BFRi (Big F... Rocket) ehitusse, mis peaks Elon Muski plaanide järgi Marsi poole lendama aastal 2022. Amazoni miljardärist omaniku Jeff Bezose kosmosefirma Blue Origin arendab samuti taaskasutatavat raketti, mil nimeks New Glenn.